Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tiit Kivisild, kaalukas hobulausuja

    Piitsa, prääniku ja lähedusega leiab Eesti parim takistussõitja Tiit Kivisild sideme hobustega.Foto: Meeli Küttim

    Eesti parim takistussõitja Tiit Kivisild saab hobustega sõbraks lihtsalt, ta saab nooblitest loomadest aru ja nemad usaldavad teda.

    Tiit Kivisild on võitnud Eesti parima takistussõitja tiitli kaks aastat järjest. Tema kolleegid ja sõbrad peavad teda oma ala tipuks ning ehk maailma tasakaalukaimaks meheks. Ruila tall, kus Tiit Kivisild pea iga päev hobuseid hooldamas ja ratsutamas käib, kuulub Alexela Grupi ühele omanikule Marti Häälele, kirjutab 30. oktoobril ilmunud Äripäeva ajakiri Gentleman.
    Hommikul, kui Ruila tallide juurde jõuame, paistab päike. On soe sügispäev. Tiit Kivisild, Eesti parim takistussõitja, saabub hobusega jalutamast. Ta talutab hobuse talli ja annab üle oma kenale assistendile-elukaaslasele, kes muu hulgas hoiab alati taskus mõnd maiuspala hobustele.

    Tiit Kivisild

    Sündinud 26. septembril 1982 Tartus.

    Ratsutamist hakkas harrastama 1992. aastal Marko Villemsoni juhendamisel, hiljem on teda treeninud Ando Poljak ja Rein Pill.

    Tiit kuulub alates 2006. a Eesti takistussõidukoondisse.

    Tiit on osalenud 2009. a EMil ning 2010. a, 2011. a ja 2012. a MK finaalis ja saanud Kesk-Euroopa liiga kokkuvõttes 2010. a ja 2011. a 1., 2012. a 4. ja 2009. a 5. koha. Ta on võitnud korduvalt Kesk-Euroopa liiga maailmakarika etappe. 2006. aastal tuli Tiit Eesti meistriks.

    Tiidu edukamad hobused läbi aastate on olnud Lara, Torrero ja Cinnamon, kellega on korduvalt võidetud rahvusvahelisi suurvõistlusi.

    Allikas: Trooja Hobune

    Igavesed pätid
    Loomadesse on Tiit lapsest saati kiindunud. Alguses ratsutas ta grupiponidega, kõige esimeste nimed on Tiidul veel siiani meeles: Kapper ja Kattur, väikesed Shetlandi ponid. “Igavesed pätid, viskasid seljast maha kogu aeg,” meenutab Tiit muigega. Sealt edasi liikus Tiit juba suuremate hobuste juurde.
    Aastaid tagasi osales ta Niitväljal toimunud võistlusel. Tartu poiss hüppas noorteklassis ning võistlust pealt vaadanud Ratsaspordi Liidu juhile ja suurele hobuste fännile Heiti Häälele jäi poiss kohe silma. Tiit lisab võrdlemisi tagasihoidlikult: “Eks mul läks seal hästi.” Heiti Hääl kutsus Tiidu enda hobustega treenima ja pani ta teise eduka ratsasportlase Rein Pilli õpipoisiks. Sealt alates on Tiit toonud auhindu nii endale kui ka Heiti Hääle hobustele.

    Kui tuleb sõbrast loobuda

    Nii Tiit Kivisillal kui ka tema treeneril Rein Pillil on tulnud oma karjääri jooksul loobuda oma lemmikhobusest.

    Hiljaaegu tuli Tiidul loobuda oma lemmikust Cinnamonist. “Kui oled hobusega pikalt koos töötanud, siis on see, nagu kaotaks sõbra,” rääkis ta, ent lisas kohe, et sellega peab selles ametis lihtsalt leppima. “Kõik loomad on müügiks,” nentis Tiit võrdlemisi kurval ilmel. “Kuid ta polnud ju minu hobune. Vähemalt sai ta Itaalias parema kliima!”

    Tiidu sõnul on hobustele oluline see, kuidas nendega tegeletakse. Ja tegeleda on vaja hobustega palju, siis harjub hobune ka oma uue koduga.

    Samamoodi tuli Tiidu treeneril Rein Pillil loobuda A Big Boyst. Toona Eesti parim takistussõiduhobune müüdi kreeklasest miljardärile ja kirglikule takistussõitjale Athina Onassisele miljonite eurode eest. Täpset hinda ei avalikustatud, ent märgiti, et Rein Pill sai müügist 10 protsenti. A Big Boyga pidi võistlema hakkama miljardäri brasiillasest abikaasa Alvaro de Miranda Neto, kes on kahekordne meeskondlik olümpiapronks ning kuulub maailma kolmekümne parema ratsutaja hulka.

    Pill nentis, et hobusest loobuda oli raske, ent sellest tuleb üle saada ja uutele hobustele keskenduda. Pilli teeb aga nukraks see, et A Big Boyl pole hästi läinud. Täkk oli alguses neli-viis aastat täiesti rivist väljas, siis sai põgusalt võistlustandrile tagasi ja on nüüd taas rivist väljas. Tema müügil loodeti aga, et hobune pääseb olümpiale. “Sellest on väga kahju, sest tundus, et see hobune on paljuks võimeline,” nentis Pill.Küll aga on A Big Boy saanud mõned järglased, ka heade märadega. “Eks näis,” avaldas Pill lootust.

    Ilma koostööta ei ratsuta
    “Hea ratsutaja saab olla ainult siis, kui hobune ratsutajaga koostööd teeb,” räägib Tiit. Ta selgitab, et mõnele hobusele sobib temperamentsem ratsutaja, teisele rahulikum. Tiit ise peab end rahulikuks ratsutajaks ja eelistab kuumemaid hobuseid.Koostöö hobusega on veidi nagu teise inimesega ühise keele leidmine. Hobune on pelglik loom, kellele tuleb ettevaatlikult läheneda. Kui juba lähedal oled, saab hakata piire katsetama, kuid liiga ei tohi teha.
    Tiidu sõnul tuleb hobusele nagu lapsele ümbritsevat maailma tutvustada. Juba tuttav asi ei hirmuta enam ja hobune muutub tasakaalukamaks. “Hobustega tuleb palju ringi mässata. Mõni jääbki pelglikuks, aga enamasti muutuvad nad rahulikumaks,” nendib Tiit.
    Ligi kümme aastat tegi Tiit koostööd oma hea sõbra ja tubli hobuse Cinnamoniga. Cinnamon oli Tiidu eelmise aasta põhihobune, kes pärjati aasta hobuseks. Tiit ise pärjati aga aasta parimaks takistussõitjaks. Lumivalge Holsteini mära kuulus veel hiljaaegu tuntud ärimehele Heiti Häälele. Tänavu müüs ta hobuse Itaalia takistussõidukoondise ratsutajale Paolo Cannizzarole.
    Nüüd treenib Tiit uut Heiti Hääle hobust – Donna Paolat. Mära on pidanud end viimase aasta jooksul tugevalt tõestama. Tiidu hinnangul oli hobune alguses katastroof ja Tiidul temasse usku väga ei olnud. Donna Paola on end aga aastaga suutnud tõestada ning uue lemmiku staatusesse tõusta.
    Kõrgklassi meelelahutus
    Takistusratsutamist peetakse golfiga sarnaselt härrasmeeste alaks. Tiidu hinnangul ei peaks aga ratsutamist spordialana pelgama. “Tasub ära proovida. Kunagi ei tea,” ütleb ta tagasihoidlikult.
    Oktoobri alguses toimus Tallinnas Saku Suurhallis “Tallinn Horseshow 2015”, kus ka Tiit osales. Temaga koos hüppas sel korral hobune Fred. Enne veel, kui võistlus algas, mõõtis mees sammudega takistuste vahemaid. Hoolikalt, keskendunult käis ta koos kolleegiga läbi terve raja, hall nokamüts peas.
    Samal ajal olid väljaku paremal küljel broneeritud istmed hobuste omanikele. Istmed olid suuremas osas täidetud ning inimesed jälgisid huviga oma meelelahutusobjektide saavutusi. Hoolimata sellest, et tegemist on kõrgklassi meelelahutusega ning ürituse pilet ehk tavalisest loomade show’st kenasti kulukam, olid Saku Suurhalli istmed täidetud.
    Ka Tiit nendib, et pole sellist publikut nagu Saku Suurhallis mujal näinud. Publik elab Tiidu sõnul palju kaasa kõigile võistlejatele. Tavavõistlustel käivat aga tema sõnul pigem need inimesed, kes hobustega otseselt seotud on. “Eks see ole jõukate meelelahutus, kes tulevad oma uhkeid hobuseid vaatama,” nendib Tiit ja lisab, et kindlasti on ka lemmikratsutajad, kellele rohkem kaasa elatakse. Küsimusele, mis Tiidu jaoks võistlusel on teistmoodi, vastab ta taas tagasihoidlikult: “Ausalt öeldes ei olegi midagi teisiti, ainult trenniriiete asemel on võistlusriided.”
    “Tallinn Horseshow 2015” võistluse kaaslaseks oli Tiidul Fred.Foto: Raul Mee

    Noobel spordiala

    Spetsialistide sõnul näitab takistussõit ratsaspordialana hobuse ilu ja võimekust tema kõige paremal viisil.

    See spordiala sai alguse 19. sajandil Itaalia, Prantsuse, Hispaania ja Viini ratsaväe koolides, kus ratsuritel tuli vahemaa kiiremaks läbimiseks hüpata üle aedade. Niisamuti tuli takistustest üle hüpata jahti pidades.

    Pilte, kus briti kõrgklassi härrased hobustega jahti peavad ja nii muuseas ka üle takistuste hüppavad, leidub nii ilukirjanduses kui internetis palju.

    Enamasti on taolised hüppe-show’d ja võistlused tavainimese silma alt peidus, neist võtavad osa hobuste omanikud, kelleks on tavaliselt jõukad ja ühiskonnas lugupeetud inimesed.

    Ratsutamine käib piitsa ja präänikuga
    Ratsutaja peab suutma hobusele selgeks teha, mida ta tahab. Algajad ratsutajad ei oska ja võib-olla ei julgegi hobusele õigeid märguandeid anda, et hobune teeks seda, mida kästakse. “Kui hobune tunneb, et tal on vabadus, siis ta võib ükskõik mida teha. Viskab su alla nii, et silm ka ei pilgu,” kirjeldab mees. Grupitrennis, kuhu igaüks võib minna, on tema hinnangul tavaliselt rahulikud hobused. Aga need, kes võistlevad, on kuumad, karakteriga loomad.
    “Mõne hobusega on väga lihtne, aga selliseid hobuseid tuleb pigem tikutulega taga otsida. Enamasti peab hobust piitsa ja präänikuga poputama,” ütleb Tiit ja täpsustab, et parim präänik on lähedus. Hobusele meeldib, kui teda kaela pealt patsutatakse ja sammu lastakse kõndida. Ka suhkru- või leivatükist ei ütle hobune ära.
    Talve hakul ratsutatakse sooja kliima poole
    Hobustega tegeledes pole argipäev üheksast viieni, esmaspäevast reedeni, vaid kui hommikul silmad avad, tulebki kohe talli poole teele asuda.
    Kui kätte jõuab talv, tuleb takistussõitjatel Eestis hobused sõna otseses mõttes kokku pakkida ja teele asuda. Tiidu sõnul on see ratsutamise peamine pahupool Eestis. Ilm on külm ja sisekomplekse, kus võistlusi saaks pidada ja harjutada, Eestis lihtsalt pole. Et noori hobuseid treenida ning et elu seisma ei jääks, tuleb Belgiasse talvituma sõita. Ka siin on Heiti Hääle käsi mängus, Ida-Belgias Liege’i linna lähedal Les Waleffes’i külakeses asub Trooja Hobune OÜ-le kuuluv kompleks, kus Eesti ratsutajad treenimas ja talvitumas käivad.
    Tiit on Belgias treenimas käinud juba viimased kaheksa aastat. “Kolm-neli kuud korraga,” nendib ta ja lisab, et ehkki ratsutaja elu kulgeb peamiselt ratastel, ei kujuta ta oma tulevikku ilma hobusteta ette.
    Talve lähenedes tuleb hobused kokku pakkida ja soojemale maale kolida.Foto: Meeli Küttim
    Hobused kala vastu
    Tiidu sõnul meeldib talle väga kalastada. Selle istuva hobi kõrvale on aga viimasel ajal ka midagi liikuvamat tekkinud. Nimelt avastas ta enda jaoks kettagolfi. “Liikumine ja metsas olek,” kirjeldab ta selle ala võlusid. “Ratsutamine on rohkem ikka töö moodi. Nii et nendega tegelemine on ilmselt sama, kui tööinimesel oleks reede õhtu. Ja kui saab veel kalale, see on super,” lausub ta.
    Kommentaar
    Külma närviga rahulik mees
    Renek Rosenberg, sõber ja takistussõitja
    Tiit on külma närviga rahulik mees. Enamik inimesi pole tõenäoliselt Tiitu mitte kunagi ärritunud olekus näinudki. Isegi võistlustel jääb ta rahulikuks. Hobustega on ta rahuliku ja positiivse suhtumisega, võib-olla sellepärast Tiidu koostöö hobustega ongi parem kui teistel takistussõitjatel.
    Me käime koos kalal. Suvel Järvamaal forelli püüdmas ja sügisel mere peal. Igal vabal hetkel üritame aega klapitada, et saaks kalale minna. Suvel on põhiline kalastuskoht Järvamaal, kus me käime forellijõgede peal. Sügise poole püüame rohkem haugi ja käime merel. Viimastel aastatel on tekkinud traditsioon, et pärast oktoobris toimuvat horseshow’d lähme nädalaks Soome merd seilama ja sealseid kalu püüdma.
    See hobi pole pingete maandamiseks, pigem on ratsutajate tavapärane töönädal kuue või seitsme päeva pikkune ja see annab võimaluse mitte talli minna. Kui kalale sõidad, oledki eemal.
  • Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Google paneb Soome datakeskusesse veel ühe miljardi
Veebigigant Google laiendab Soomes asuvat veebikeskust, Haminasse tuleb juurde sadakond töökohta ja investeeringu suurus jääb miljardi euro ringi.
Veebigigant Google laiendab Soomes asuvat veebikeskust, Haminasse tuleb juurde sadakond töökohta ja investeeringu suurus jääb miljardi euro ringi.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.