Transiitkaubandus ja meie naabrid

Venemaa strateegia on pidevalt muutunud. Aastail 1991--1992 oli Venemaa huvitatud transiidi arendamisest naaberriikide kaudu ja sel ajal sõlmis ta Eestiga vabakaubanduse ja veonduse kokkuleppe. 1993.--1994. a, kui Jeltsin nõudis Vene meresõiduhiilguse taastamist, hakati Venemaal rohkem rõhku panema sadamate ehitamisele ja rekonstrueerimisele. 1995. a on jällegi toimunud nihe Vene transpordistrateegias ja panus tehakse nüüd Balti sadamavõimsuste ärakasutamisele, kusjuures majanduslikult tahab Venemaa ära kasutada Balti riikide vahel kasvavat konkurentsi transiidi vallas.

Eesti naabritest on Venemaaga kõige aktiivsemad transiidisidemete laiendajad Soome ja Läti. Soome on Euroopa Liidu laenudega asunud aktiivselt arendama infrastruktuure idast lääne ja lõuna suunal.

President Martti Ahtisaari on pidanud läbirääkimisi Kiri?ist Läänemere sadamatesse kulgeva naftajuhtme ühise ehitamise üle. Lisaks on Soome ja Venemaa ministrid kokku leppinud laiendada lähiajal Soome kaudu kulgevate transiitveoste hulka kaks korda.

Soomlased ei varja, et sajandi lõpuks tahavad nad ELi abiga luua moodsaima infrastruktuuriga ida ja lääne silla Läänemere piirkonnas ning jätta vähemedukad konkurendid tupikusse.

Lätlased ja leedulased ei kavatse neile jäetud rolliga leppida. Eriti aktiivne on Läti, kellele transiit on majanduse suurim tuluallikas. Balti riikide suurim sadam Ventspils seab praegu lääne ja Vene kapitali osavõtul sisse otsesidemeid Venemaa piirkondadega, soovides suurendada veosekäibe 35--40 miljoni tonnini aastas.

Leedulased laiendavad samal ajal Butinga sadama naftaterminaali, kust on kavas hakata vedama Araabia naftat SRÜ riikidesse, ning rekonstrueerivad Klaipeda sadamat, mis edukalt konkureerib metallitransiidis.

Kui soomlased ja lätlased oma plaanid teoks teevad, võib Eesti kaotada aastail 1997--1998 umbes 30% Vene transiitveostest.

Terav konkurents transiidi vallas loob küll raskusi, kuid ergutab ka aktiivsemalt tegutsema. 1995. a kaheksa kuuga vähenesid kaubaveosed Eesti sadamate kaudu 16%. Nüüd on väga tähtis, et Eestis uusi reaale täpselt arvestataks ja töötataks välja transiidi arendamise terviklik strateegia.