• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Transiitkaubandus ja meie naabrid

    Balti riikide majanduslik ja sotsiaalne stabiilsus sõltub ressursside ärakasutamise oskusest. Eesti jaoks erilise tähtsusega on tema soodne asend ida ja lääne vahelisel lühimal kaubateel läbi Balti riikide. Süvasadamad ja arenenud infrastruktuur on Eesti rahvusliku rikkuse tähtis element ning majanduse ja valuuta stabiilsuse tagaja, eriti kui kaubandusbilansi puudujääk süveneb.
    Loomulikult sõltub transiit Venemaa arengust. Kuid sõltumata sellest, kes Venemaa valimistel võimule tuleb, tähendaks katse taastada suletud majandust enesetappu, ja järelikult ei jää Venemaal muud üle kui integreeruda maailma majandusega.
    Kuna Venemaa inimeste elatustase ja majanduse seis sõltuvad üha rohkem impordist, siis on ta paratamatult sunnitud suurendama eksporti, mida aga takistavad piiratud transpordivõimalused. Venemaa transpordiministeeriumi andmetel peaks riigi sadamate veosekäive aastas olema 250 miljonit tonni, kuid 1990. a oli see ainult 190,9 miljonit tonni.
    Venemaa strateegia on pidevalt muutunud. Aastail 1991--1992 oli Venemaa huvitatud transiidi arendamisest naaberriikide kaudu ja sel ajal sõlmis ta Eestiga vabakaubanduse ja veonduse kokkuleppe. 1993.--1994. a, kui Jeltsin nõudis Vene meresõiduhiilguse taastamist, hakati Venemaal rohkem rõhku panema sadamate ehitamisele ja rekonstrueerimisele. 1995. a on jällegi toimunud nihe Vene transpordistrateegias ja panus tehakse nüüd Balti sadamavõimsuste ärakasutamisele, kusjuures majanduslikult tahab Venemaa ära kasutada Balti riikide vahel kasvavat konkurentsi transiidi vallas.
    Eesti naabritest on Venemaaga kõige aktiivsemad transiidisidemete laiendajad Soome ja Läti. Soome on Euroopa Liidu laenudega asunud aktiivselt arendama infrastruktuure idast lääne ja lõuna suunal.
    President Martti Ahtisaari on pidanud läbirääkimisi Kiri?ist Läänemere sadamatesse kulgeva naftajuhtme ühise ehitamise üle. Lisaks on Soome ja Venemaa ministrid kokku leppinud laiendada lähiajal Soome kaudu kulgevate transiitveoste hulka kaks korda.
    Soomlased ei varja, et sajandi lõpuks tahavad nad ELi abiga luua moodsaima infrastruktuuriga ida ja lääne silla Läänemere piirkonnas ning jätta vähemedukad konkurendid tupikusse.
    Lätlased ja leedulased ei kavatse neile jäetud rolliga leppida. Eriti aktiivne on Läti, kellele transiit on majanduse suurim tuluallikas. Balti riikide suurim sadam Ventspils seab praegu lääne ja Vene kapitali osavõtul sisse otsesidemeid Venemaa piirkondadega, soovides suurendada veosekäibe 35--40 miljoni tonnini aastas.
    Leedulased laiendavad samal ajal Butinga sadama naftaterminaali, kust on kavas hakata vedama Araabia naftat SRÜ riikidesse, ning rekonstrueerivad Klaipeda sadamat, mis edukalt konkureerib metallitransiidis.
    Kui soomlased ja lätlased oma plaanid teoks teevad, võib Eesti kaotada aastail 1997--1998 umbes 30% Vene transiitveostest.
    Terav konkurents transiidi vallas loob küll raskusi, kuid ergutab ka aktiivsemalt tegutsema. 1995. a kaheksa kuuga vähenesid kaubaveosed Eesti sadamate kaudu 16%. Nüüd on väga tähtis, et Eestis uusi reaale täpselt arvestataks ja töötataks välja transiidi arendamise terviklik strateegia.
    Selleks on esmalt vaja hankida tõest teavet meie partnerite ja konkurentide plaanide kohta. Ülevaade pidevalt muutuvast olukorrast aitab plaane kiiresti korrigeerida.
    Näiteks rublakursi hiljutine kõikumisulatuse kehtestamine mõjus laastavalt Vene musta metalli ekspordile, mida taheti suurendada kuni 30% aastas.
    Teiseks on vaja meie võimalikke kliente operatiivselt informeerida Eesti transiidi võimalustest, teenustest, garantiidest ja tariifidest. Näiteks naaberriigid annavad Moskvas välja oma infolehte ja püüavad vene ajakirjanike abil konkurentide positsioone õõnestada.
    Väga tähtis on luua head sidemed Vene äri- ja piirkondlike struktuuridega, kes on huvitatud oma import- ja eksportveoste stabiilsest ja odavast transiitveost.
    Selleks tuleb omavahel luua pikaajalised ja kindlad kontaktid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Toiduliidu juht: ma ei saa aru, kas meil on sügisel gaasi või ei ole
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Starbucks väljub viimaks Vene turult
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.