5. november 1995
Jaga lugu:

Transiitkaubandus ja meie naabrid

Balti riikide majanduslik ja sotsiaalne stabiilsus sõltub ressursside ärakasutamise oskusest. Eesti jaoks erilise tähtsusega on tema soodne asend ida ja lääne vahelisel lühimal kaubateel läbi Balti riikide. Süvasadamad ja arenenud infrastruktuur on Eesti rahvusliku rikkuse tähtis element ning majanduse ja valuuta stabiilsuse tagaja, eriti kui kaubandusbilansi puudujääk süveneb.

Loomulikult sõltub transiit Venemaa arengust. Kuid sõltumata sellest, kes Venemaa valimistel võimule tuleb, tähendaks katse taastada suletud majandust enesetappu, ja järelikult ei jää Venemaal muud üle kui integreeruda maailma majandusega.

Kuna Venemaa inimeste elatustase ja majanduse seis sõltuvad üha rohkem impordist, siis on ta paratamatult sunnitud suurendama eksporti, mida aga takistavad piiratud transpordivõimalused. Venemaa transpordiministeeriumi andmetel peaks riigi sadamate veosekäive aastas olema 250 miljonit tonni, kuid 1990. a oli see ainult 190,9 miljonit tonni.

Venemaa strateegia on pidevalt muutunud. Aastail 1991--1992 oli Venemaa huvitatud transiidi arendamisest naaberriikide kaudu ja sel ajal sõlmis ta Eestiga vabakaubanduse ja veonduse kokkuleppe. 1993.--1994. a, kui Jeltsin nõudis Vene meresõiduhiilguse taastamist, hakati Venemaal rohkem rõhku panema sadamate ehitamisele ja rekonstrueerimisele. 1995. a on jällegi toimunud nihe Vene transpordistrateegias ja panus tehakse nüüd Balti sadamavõimsuste ärakasutamisele, kusjuures majanduslikult tahab Venemaa ära kasutada Balti riikide vahel kasvavat konkurentsi transiidi vallas.

Eesti naabritest on Venemaaga kõige aktiivsemad transiidisidemete laiendajad Soome ja Läti. Soome on Euroopa Liidu laenudega asunud aktiivselt arendama infrastruktuure idast lääne ja lõuna suunal.

President Martti Ahtisaari on pidanud läbirääkimisi Kiri?ist Läänemere sadamatesse kulgeva naftajuhtme ühise ehitamise üle. Lisaks on Soome ja Venemaa ministrid kokku leppinud laiendada lähiajal Soome kaudu kulgevate transiitveoste hulka kaks korda.

Soomlased ei varja, et sajandi lõpuks tahavad nad ELi abiga luua moodsaima infrastruktuuriga ida ja lääne silla Läänemere piirkonnas ning jätta vähemedukad konkurendid tupikusse.

Lätlased ja leedulased ei kavatse neile jäetud rolliga leppida. Eriti aktiivne on Läti, kellele transiit on majanduse suurim tuluallikas. Balti riikide suurim sadam Ventspils seab praegu lääne ja Vene kapitali osavõtul sisse otsesidemeid Venemaa piirkondadega, soovides suurendada veosekäibe 35--40 miljoni tonnini aastas.

Leedulased laiendavad samal ajal Butinga sadama naftaterminaali, kust on kavas hakata vedama Araabia naftat SRÜ riikidesse, ning rekonstrueerivad Klaipeda sadamat, mis edukalt konkureerib metallitransiidis.

Kui soomlased ja lätlased oma plaanid teoks teevad, võib Eesti kaotada aastail 1997--1998 umbes 30% Vene transiitveostest.

Terav konkurents transiidi vallas loob küll raskusi, kuid ergutab ka aktiivsemalt tegutsema. 1995. a kaheksa kuuga vähenesid kaubaveosed Eesti sadamate kaudu 16%. Nüüd on väga tähtis, et Eestis uusi reaale täpselt arvestataks ja töötataks välja transiidi arendamise terviklik strateegia.

Selleks on esmalt vaja hankida tõest teavet meie partnerite ja konkurentide plaanide kohta. Ülevaade pidevalt muutuvast olukorrast aitab plaane kiiresti korrigeerida.

Näiteks rublakursi hiljutine kõikumisulatuse kehtestamine mõjus laastavalt Vene musta metalli ekspordile, mida taheti suurendada kuni 30% aastas.

Teiseks on vaja meie võimalikke kliente operatiivselt informeerida Eesti transiidi võimalustest, teenustest, garantiidest ja tariifidest. Näiteks naaberriigid annavad Moskvas välja oma infolehte ja püüavad vene ajakirjanike abil konkurentide positsioone õõnestada.

Väga tähtis on luua head sidemed Vene äri- ja piirkondlike struktuuridega, kes on huvitatud oma import- ja eksportveoste stabiilsest ja odavast transiitveost.

Selleks tuleb omavahel luua pikaajalised ja kindlad kontaktid.

Jaga lugu:
Hetkel kuum