• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Dvigateli müük kukkus läbi

    3. novembril toimunud kohtumisel erastamisagentuuris tegi Wam & Son, kes kirjutas 27. oktoobril juba erastamislepingule alla, ettepaneku sõlmida Dvigateli ostuleping ilma Mainorita, kes samal kohtumisel keeldus allakirjutamisest, põhjendades seda Wam & Soni keeldumisega konsortsiumi moodustamiseks. Erastamisagentuur, kes oli valmis koheselt müügilepingule alla kirjutama, ei saanud seda teha Mainori kui ühe osapoole keeldumise tõttu.
    Mainor tõi Dvigateli ostmisest keeldumise ühe põhjusena välja ka ettevõtte pankrotiohu. Wam & Son juhatuse esimehe Vladimir Mukasei sõnul keeldus Mainor aga nii rahaliste vahendite kui ka kümne miljoni kroonise pangagarantii puudumise tõttu, mille ta pidi 6. augustil sõlmitud lepingu kohaselt hankima.
    «Me soovisime, et ükski osalistest ei hakka edaspidi mingeid viperusi ette seadma ning ei tekiks teisi variante kui algselt kokku lepitud,» kinnitas ASi Mainor asepresident Vladimir M. Maslov. «Variant oli, et moodustatakse konsortsium .» Mukasei sõnul pole konsortsiumi moodustamise lepingule alla kirjutatudki ega konsortsium kunagi koos istunud. «Mainori kava moodustada erastamiseks uus aktsiaselts, enne kui erastamispakkumine võidetakse, oli advokaatide arvates ebaseaduslik,» lisas ta.
    Kuna puudusid kirjalikud kokkulepped Mainori ja Wam & Soni vahel nii edaspidise aktsiate kui garantiide jaotamise suhtes, siis kartis Mainor Maslovi sõnul, et kui Wam & Son ei pea suulisi ja ka Dvigateli erastamiseks esitatud äriplaanis näidatud kokkulepetest kinni, siis puudub seaduslik võimalus neid selleks sundida.
    Mainor esitas Wam & Sonile allakirjutamiseks lepingu, milles määratleti Dvigateli aktsiakapitali ning garantiide jaotus pärast erastamist.
    Wam & Soni esindajate sõnul olid lepingud toored ja ei näidanud kõiki võimalusi, mis tulevikus võivad tekkida, ning keeldusid neile alla kirjutamast.
    «Me ei kirjutanud neile alla, kuna kartsime, et võtame sellega endale veel mingisuguse lisavastutuse ,» selgitas ASi Wam & Son juhatuse esimehe asetäitja Ardo Kamratov. «Võib-olla pärast ostu-müügilepingu sõlmimist oleks selgunud, et Wam & Son peab oma osalust uues ettevõttes vähendama või midagi taolist. Mainor selles protsessis nagunii eriti ei riskinud.»
    «Meie ja ka Väino Sarneti arvates oleks võinud neile dokumentidele alla kirjutada ka hiljem, kui aktsiate omanikud oleksid olnud juba ühiselt Mainor ja Wam & Son,» lisas Kamratov. Samas kartsid Mainori juhid, et hiljem oleks Wam & Son võinud hakata nõudma endale soodsamaid tingimusi, olles juba 50% Dvigateli aktsiate omanik. Kuna erastamisagentuuri volitused konkreetse müügilepingu sõlmimiseks lõppesid, arvati Dvigatel erastamisjääkide nimekirja ning Dvigateli erastamise pakkumusi võivad taas esitada kõik soovijad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Balti börsidel jätkus nädal langusega
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Idud löövad senist rekordit pika puuga
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.