7 november 1995

Poola saab ELi liikmeks sajandivahetusel

NATO liikmeks saamine ei ole aga nii lihtne, nagu näitab Venemaa, Saksamaa ja Prantsusmaa seisukoht.

Venemaa sai vahetult enne Jeltsini haigestumist Euroopa Liidu parlamendilt teate, kus öeldakse, et parlamendi seisukohalt on Venemaa nüüd demokraatia ja inimõiguste vallas saavutanud piisavaid edusamme, mistõttu ta võib saada Euroopa nõukogu liikmeks tuleva aasta algul. Venemaa esitas nõukogusse astumise avalduse, kuid T?et?eenia sõja tõttu on tema liikmeksvõtt olnud välistatud. Hoopis nukramalt läheb Slovakkial, kes sai ELilt juba teise diplomaatilise protesti demokraatia pidurdamise pärast.

Demokraatia arendamine on üks ELiga sõlmitud assotsiatsioonileppe tingimusi. Seevastu majandusliku arengu seisukohalt ei ole ELil mingit kahtlust, et Slovakkia täidab ELiga ühinemiseks vajalikud tingimused. Teise assotsieerunud riigina on suhted ELiga pingestunud Bulgaarial, mis tahab taas tööle panna 21 aastat vana aatomielektrijaama, mis lääne ekspertide arvates on T?ernobõli omast ohtlikum. Bulgaaria otsus on seda kummalisem, et EL on soovinud temaga arutada selle energia korvamist muul moel.

Kuu aega tagasi kehtestas ELi ministrite nõukogu kohustusliku viisa bulgaarlastele ja rumeenlastele, väites, et soovib võidelda neist riikidest illegaalse sisserände ja kuritegevuse vastu. Teistest kandidaatriikidest on ELi reisimine viisavaba. ELi parlament on protestinud ministrite nõukogu otsuse vastu.

Ungaris on võimule naasnud ekskommunistid erinevalt eelmisest valitsusest Ungari NATOsse pürgimise vastu ja on alustanud allkirjade korjamist, et korraldada selles küsimuses rahvahääletus. DI

Hetkel kuum