Kiviter muutumas kontserniks

Kiviteri juhatuse esimees, majandusministeeriumi keemiavaldusgrupi juhataja Eke Roo ütles, et Kiviteri arengukava näol on tegemist protsessiga, mis peab viima välja kontserni moodustamiseni. Kiviteri peadirektori Jüri Soone sõnade kohaselt sisaldab Kiviteri arengukava üksikute tootmisüksuste väljaarendamist.

Ettevõtte põhitootmisüksuste baasil on kavas luua kuus iseseisvat tütarfirmat põlevkivi töötlemiseks Kiviõlis, põlevkivi ja naftajääkide töötlemiseks Kohtla-Järvel, sünteetiliste vaikude ja formaliini tootmiseks, aromaatsete süsivesikute toomiseks, põlevkivikeemia ja põlevkivienergeetika jaoks. Kõik tütarfirmad hakkaksid esialgu kuuluma Kiviteri-nimelisse kontserni ja esimeses etapis kuuluksid nii Kiviteri kui tütarfirmade aktsiad riigile.

Hiljem on ühisfirmade loomise kaudu kavas tütarfirmadesse kaasata ka erakapital. Esimene näide sellisest ühisfirmast on AS Aidu Kivi, mis hakkab haldama RE Eesti Põlevkivi alluvuses olnud Aidu karjääri.

Jüri Soone kinnitusel on lisaks Aidu karjäärile, mille haldamiseks soovitakse luua ühisfirma tsemenditootjatega, ka teiste tootmisüksuste puhul võimalikud koostööpartnerid juba olemas. Kõik loodavate tütarfirmadega seotud projektid on aga erinevates arengustaadiumides ja seetõttu on tema sõnul oluline, et arengukava läheks kompleksselt valitsusest läbi ja saaks seal heakskiidu.

Eke Roo ütleb, et kuna Kiviteri erastamine on väga pikk protsess, siis on mõistlikum ühisfirmade asutamisega meelitada Kiviteri erakapital ja vajalikud investeeringud. «Peamine põhjus, miks nii tuleb toimida, seisneb selles, et Kiviteri investeeringute vajadus on väga suur ja ettevõttel ei ole ise võimalik niisugust investeeringute vajadust rahuldada,» lisas Roo.

«Kui rääkida näiteks Aidu Kivist, siis see ettevõte vajab 230 miljoni krooni suurust investeeringut ja kui me räägime näiteks mingist ühtsest Kohtla-Järve energotehnoloogilisest kompleksist, siis jääb siin investeeringute vajadus 500 miljoni ja miljardi krooni vahele,» rääkis Roo.

Jüri Soone sõnade kohaselt on Kiviteril omavahendite arvel võimalik aastas investeerida umbes 30 miljonit krooni, Kiviteri minimaalne investeeringute vajadus järgmiseks kolmeks aastaks on aga 200 miljonit krooni. «Investeeringute tegemine sõltub sellest, kui kiiresti on võimalik realiseerida arengukavas olevad programmid,» lausus Soone. Tema hinnangul on Kiviteri arengukava näol tegemist järgmise kolme aasta tegevuskavaga.

Kiviteri arengukava ei näe praegu ette tütarettevõtete aktsiate kontrollpaki müümist erakapitalile. Eke Roo sõnade kohaselt tähendab kontsern ikkagi seda, et emaettevõtte käes on vähemalt üle 50% tütarettevõtete aktsiatest. Ta lisas, et see, mis Kiviterist ja tema tütarfirmadest tulevikus saab, sõltub valitsuse ja erastamisagentuuri seisukohast.

Roo rääkis, et kui Kiviteri arengukava läheb valitsusse, siis on majandusministeeriumilt kavas kohe taotleda volitusi läbirääkimiste alustamiseks kolme või nelja tootmisüksuse baasil ühisfirmade loomiseks.

«Kui läbirääkimised on jõudnud juba nii kaugele, et hakatakse koostama konkreetseid läbirääkimiste protokolle, siis on ükskõik millisel poliitilisel jõul seda protsessi küllaltki raske peatada,» lausus Roo.

Kui jätta kõrvale Eesti suuremad infrastruktuuriettevõtted, siis on Kiviter ainus riiklik suurfirma, mis on praegu veel erastamata. Kiviter oli oma eelmise aasta 730 miljoni krooni suuruse kogukäibega Eesti edukamate ettevõtete edetabelis viiendal kohal, 1993. aastal oli Kiviteri käive 540 miljonit krooni.