• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kiviter muutumas kontserniks

    Kiviteri juhatuse esimees, majandusministeeriumi keemiavaldusgrupi juhataja Eke Roo ütles, et Kiviteri arengukava näol on tegemist protsessiga, mis peab viima välja kontserni moodustamiseni. Kiviteri peadirektori Jüri Soone sõnade kohaselt sisaldab Kiviteri arengukava üksikute tootmisüksuste väljaarendamist.
    Ettevõtte põhitootmisüksuste baasil on kavas luua kuus iseseisvat tütarfirmat põlevkivi töötlemiseks Kiviõlis, põlevkivi ja naftajääkide töötlemiseks Kohtla-Järvel, sünteetiliste vaikude ja formaliini tootmiseks, aromaatsete süsivesikute toomiseks, põlevkivikeemia ja põlevkivienergeetika jaoks. Kõik tütarfirmad hakkaksid esialgu kuuluma Kiviteri-nimelisse kontserni ja esimeses etapis kuuluksid nii Kiviteri kui tütarfirmade aktsiad riigile.
    Hiljem on ühisfirmade loomise kaudu kavas tütarfirmadesse kaasata ka erakapital. Esimene näide sellisest ühisfirmast on AS Aidu Kivi, mis hakkab haldama RE Eesti Põlevkivi alluvuses olnud Aidu karjääri.
    Jüri Soone kinnitusel on lisaks Aidu karjäärile, mille haldamiseks soovitakse luua ühisfirma tsemenditootjatega, ka teiste tootmisüksuste puhul võimalikud koostööpartnerid juba olemas. Kõik loodavate tütarfirmadega seotud projektid on aga erinevates arengustaadiumides ja seetõttu on tema sõnul oluline, et arengukava läheks kompleksselt valitsusest läbi ja saaks seal heakskiidu.
    Eke Roo ütleb, et kuna Kiviteri erastamine on väga pikk protsess, siis on mõistlikum ühisfirmade asutamisega meelitada Kiviteri erakapital ja vajalikud investeeringud. «Peamine põhjus, miks nii tuleb toimida, seisneb selles, et Kiviteri investeeringute vajadus on väga suur ja ettevõttel ei ole ise võimalik niisugust investeeringute vajadust rahuldada,» lisas Roo.
    «Kui rääkida näiteks Aidu Kivist, siis see ettevõte vajab 230 miljoni krooni suurust investeeringut ja kui me räägime näiteks mingist ühtsest Kohtla-Järve energotehnoloogilisest kompleksist, siis jääb siin investeeringute vajadus 500 miljoni ja miljardi krooni vahele,» rääkis Roo.
    Jüri Soone sõnade kohaselt on Kiviteril omavahendite arvel võimalik aastas investeerida umbes 30 miljonit krooni, Kiviteri minimaalne investeeringute vajadus järgmiseks kolmeks aastaks on aga 200 miljonit krooni. «Investeeringute tegemine sõltub sellest, kui kiiresti on võimalik realiseerida arengukavas olevad programmid,» lausus Soone. Tema hinnangul on Kiviteri arengukava näol tegemist järgmise kolme aasta tegevuskavaga.
    Kiviteri arengukava ei näe praegu ette tütarettevõtete aktsiate kontrollpaki müümist erakapitalile. Eke Roo sõnade kohaselt tähendab kontsern ikkagi seda, et emaettevõtte käes on vähemalt üle 50% tütarettevõtete aktsiatest. Ta lisas, et see, mis Kiviterist ja tema tütarfirmadest tulevikus saab, sõltub valitsuse ja erastamisagentuuri seisukohast.
    Roo rääkis, et kui Kiviteri arengukava läheb valitsusse, siis on majandusministeeriumilt kavas kohe taotleda volitusi läbirääkimiste alustamiseks kolme või nelja tootmisüksuse baasil ühisfirmade loomiseks.
    «Kui läbirääkimised on jõudnud juba nii kaugele, et hakatakse koostama konkreetseid läbirääkimiste protokolle, siis on ükskõik millisel poliitilisel jõul seda protsessi küllaltki raske peatada,» lausus Roo.
    Kui jätta kõrvale Eesti suuremad infrastruktuuriettevõtted, siis on Kiviter ainus riiklik suurfirma, mis on praegu veel erastamata. Kiviter oli oma eelmise aasta 730 miljoni krooni suuruse kogukäibega Eesti edukamate ettevõtete edetabelis viiendal kohal, 1993. aastal oli Kiviteri käive 540 miljonit krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
"Ma ei investeeri aktsiatesse eraisikuna. Kas tahate teada, miks?"
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Jah või Ei: ettevõtte RIA.com Marketplaces 15 küsimusega kõiki valdkondi hõlmav test
Mida sa tead e-residentsusest? Aga automüügist ja kinnisvarast? Ja investeerimisest? Vasta 15-le Eesti ettevõtte RIA.com Marketplaces küsimusele ja saa teada, milles oma teadmisi täiendada!
Mida sa tead e-residentsusest? Aga automüügist ja kinnisvarast? Ja investeerimisest? Vasta 15-le Eesti ettevõtte RIA.com Marketplaces küsimusele ja saa teada, milles oma teadmisi täiendada!
Põhjamaade suurim pank julgustab töötajaid katsetama ja arenema
95 protsenti meestest ja 93 protsenti naistest hindas oma arenguvõimalusi Nordeas kõrgeks, rääkis "Minu karjääri" saates Nordea Eesti värbaja Eha Täht. Saates räägime, millised töötajate arenguvõimalused Nordeas on, ning kuuleme kahte kogemuslugu.
95 protsenti meestest ja 93 protsenti naistest hindas oma arenguvõimalusi Nordeas kõrgeks, rääkis "Minu karjääri" saates Nordea Eesti värbaja Eha Täht. Saates räägime, millised töötajate arenguvõimalused Nordeas on, ning kuuleme kahte kogemuslugu.