Kohalik maaturg on alles tehingutevaene

Hetkel on maa pakkujaid märgatavalt rohkem kui kindlate ostusoovidega maa ostjaid. Maa ostjateks oleksid praegu eelkõige eraisikud -- eramute ja suvilate kruntide ostjad. Enamik nendest kasutab seda maad juba praegu, teised tahaksid maad osta eramute ja suvilate ehitamiseks.

Teiseks arvestatavaks maa ostjate grupiks on firmaomanikud, kes vajaksid maad tootmishoonete ehituseks. Maa ostjate jaoks on täna olukord ebamäärane, sest puudub selgus, kuivõrd saab maa ostuks kasutada EVPsid, milliste tingimustega saab maad EVPde eest erastada jne. See lükkab potentsiaalsete maaostjate ostutehingud tulevikku. Maa tagasi saanud õigusjärgsed omanikud ja pärijad, kes ongi praegu kinnisvarafirmade kliendid, sooviksid just nüüd maad müüa. Paraku ei saa kinnisvarafirmad tehingute edukust garanteerida, on kindlad, et igasugune maa maksab väga palju. Kui superhinnaga müük luhtub, on järgmiseks uue hinna tuletamise pidepunktiks maa maksustamishind.

Maa müüjad ei suuda uskuda kinnisvarafirmade soovitatud madalat maa hinda näiteks endiste suurmajandite käsutuses olnud põllumaade suhtes ja mida sageli ei ole võimalik müüa maa maksustamishinnaga.

Maa ostu-müügi passiivsus näitab, et kehtestatud maa maksustamishind ei ole veel kogu tõde maast ja maa turuhind võib olla maksustamishinnast kõrgem, aga ka madalam.

Tänaste maamüüjate psühholoogiline barjäär takistab omaks võtmast mõtet, et vaeses ühiskonnas, nagu Eesti täna on, ei saa ka maa hind kõrge olla.

Suur vajadus on regulaarsete maa müügitehingute ülevaadete järele. Milliste hindadega müüakse maatükke, kus asuvad rajatised ja kommunikatsioonid, ning maatükke, millel pole kommunikatsioone ega planeeringut. Hindade avalikustamine korrastaks ja elavdaks maaturgu.