• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kohalik maaturg on alles tehingutevaene

    Maareform on Eestis kõige kesisemalt edenev majandusreform. Seda korrutavad oma sõnavõttudes juba mitu aastat kõik maaparteide esindajad, olgu nad siis parajasti opositsioonis või koalitsioonis. Sama tõdevad ka väliseksperdid, viimastena näiteks rahvusvahelise valuutafondi esindajad oma raportis Eesti reformide kohta.
    Kinnisvarafirmade seisukohalt võib väita, et maa ostu-müügitehinguid toimub äärmiselt vähe.
    Vähe on potentsiaalseid ostjaid ja nemadki ostaksid maad vaid soodsates piirkondades, eeldades ka planeeringu olemasolu, mis määratleb hoonestamise tingimused müügiks pakutaval maatükil. Igaks juhuks maa ostjaid ei ole.
    Hetkel on maa pakkujaid märgatavalt rohkem kui kindlate ostusoovidega maa ostjaid. Maa ostjateks oleksid praegu eelkõige eraisikud -- eramute ja suvilate kruntide ostjad. Enamik nendest kasutab seda maad juba praegu, teised tahaksid maad osta eramute ja suvilate ehitamiseks.
    Teiseks arvestatavaks maa ostjate grupiks on firmaomanikud, kes vajaksid maad tootmishoonete ehituseks. Maa ostjate jaoks on täna olukord ebamäärane, sest puudub selgus, kuivõrd saab maa ostuks kasutada EVPsid, milliste tingimustega saab maad EVPde eest erastada jne. See lükkab potentsiaalsete maaostjate ostutehingud tulevikku. Maa tagasi saanud õigusjärgsed omanikud ja pärijad, kes ongi praegu kinnisvarafirmade kliendid, sooviksid just nüüd maad müüa. Paraku ei saa kinnisvarafirmad tehingute edukust garanteerida, on kindlad, et igasugune maa maksab väga palju. Kui superhinnaga müük luhtub, on järgmiseks uue hinna tuletamise pidepunktiks maa maksustamishind.
    Maa müüjad ei suuda uskuda kinnisvarafirmade soovitatud madalat maa hinda näiteks endiste suurmajandite käsutuses olnud põllumaade suhtes ja mida sageli ei ole võimalik müüa maa maksustamishinnaga.
    Maa ostu-müügi passiivsus näitab, et kehtestatud maa maksustamishind ei ole veel kogu tõde maast ja maa turuhind võib olla maksustamishinnast kõrgem, aga ka madalam.
    Tänaste maamüüjate psühholoogiline barjäär takistab omaks võtmast mõtet, et vaeses ühiskonnas, nagu Eesti täna on, ei saa ka maa hind kõrge olla.
    Suur vajadus on regulaarsete maa müügitehingute ülevaadete järele. Milliste hindadega müüakse maatükke, kus asuvad rajatised ja kommunikatsioonid, ning maatükke, millel pole kommunikatsioone ega planeeringut. Hindade avalikustamine korrastaks ja elavdaks maaturgu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).