23 november 1995

Poliitikute arusaam lennuliiklusest

Lennuliiklusteenistuse ASi loomine oli valitsuses arutusel juba mitmendat korda. Varem on lennuliiklusteenistuse iseseisvumisele vastu olnud kolm ministrit (rahandus-, kaitse- ja eurominister), kellelt lennuameti peadirektori Jaan Tamme kinnitusel on praeguseks kooskõlastus saadud. Tamme väitel oli seekord valitsuse istungil aktsiaseltsi loomise kavale ootamatult vastu peaminister Vähi, kes leidis, et riigile kuuluvate aktsiate kaudu ei suudeta ettevõtte tegevust piisavalt kontrollida.

«Põhikirja projekt näeb ette, et kõik tehingud varaga ja põhikirja muudatused võivad jääda otseselt riigi otsustada,» kummutab Tamm valitsusjuhi kartused. Tema sõnade kohaselt on probleemi tegelikult tõstatanud riigikogu reformierakonna fraktsioon, kes soovib õhuruumi kasutamise eest laekuvat raha näha endiselt riigieelarves selle mahu suurendamiseks.

Riigikogu liige reformierakonnast Heiki Kranich kinnitas, et praegusel kujul lennuameti reorganiseerimine reformierakonna fraktsiooni ei rahulda. «Küsimus on Eesti julgeolekus ja selles, missugune asutus kontrollib Eesti õhuruumi,» lausus Kranich. «Aktsiaseltsi näol on tegemist eraõigusliku juriidilise isikuga. Selle tegevust reguleerivad hoopis teised reeglid kui mingit riigistruktuuri.»

Kranich lubas lahenduste leidmiseks jätkata konsultatsioone erakonnakaaslase teede- ja sideministri Kalev Kukega.

Kalev Kuke ütlusel ei rahulda praegune olukord, kus lennuamet täidab lendude juhtimisel kommertsfunktsioone ning lendude juhtija ja kontrollija on üks organisatsioon, kedagi. Äriseadustik pakub ainuvõimalikuna välja tegevuse aktsiaseltsis.

Samas tekitab Kuke sõnul aktsiaseltsi vormi andmine lennuliiklust juhtivale institutsioonile paljudes kõhklusi ja hirmu. «Ilmselt tuleb siin murda mitmeid psühholoogilisi barjääre,» lausus Kukk. «Seni ollakse veendumusel, et õhk on Eesti rahvuslik rikkus ja selle pealt saab teenida. Kahjuks on õhk ainult õhk ja see ei maksa midagi ilma sinna juurde kuuluvate teenusteta,» rääkis ta.

Teede- ja sideministri kinnitusel peab uuel aastal midagi muutuma. «Navigatsioonitasude ja lennuameti lennujuhtimiskulude uuesti riigieelarvesse kirjutamine ei oleks lahendus,» ütles Kukk. Heiki Kranichi kinnitusel nähakse aga õhuruumi kasutamise eest laekuv raha ka järgmisel aastal riigieelarves ette. Lennuameti reorganiseerimise osas jõutakse kompromissini ilmselt tuleva aasta esimestel kuudel, ütles ta.

Hetkel kuum