Hüpoteeklaenud arenevas majanduses

Oktoobri lõpus peeti Tallinnas Sakala keskuses Lincolni maapoliitika instituudi korraldusel rahvusvaheline konverents teemal «Kinnisvaraturg ja -hindamine ning hüpoteeklaenud maakasutuse arengu toetamisel».

Aeg, mil Eestis võib kõnelda hüpoteekide teisesest turust, näib kauge utoopiana. Üks hüpoteeklaenude vähesuse põhjus on aeglane maareform ja sellest tulenev väike kinnistute arv. Teine tõsisem põhjus on pikaajaliste laenuressursside puudumine. Seda ei või loomulikult käsitleda väljakistuna meie üldisest majanduslikust taustast. Ameerika ekspertide hinnangul on pikaajalise laenu andmine suhteliselt lühiajaliste ressursside baasil riskantne ettevõtmine. Samas selgus diskussiooni käigus, et Eesti pangad ei ole kasutanud kõiki võimalusi pikaajaliste ressursside saamiseks rahvusvahelistest finantsasutustest.

Tuliseim diskussioon puudutas elamulaenude (ehitus ja renoveerimine) temaatikat. Poleemikat tekitas küsimus, kas ja kuidas peaks riik osalema selles protsessis; kas riik peaks looma sooduslaenude süsteemi jne? Muu hulgas jõudis arutelu ka sinnamaani, kas korterite erastamine on ainuvõimalik lahendusviis? Hüpoteeklaenude osa Eesti pankade laenuportfellides on hetkel veel tühine. Sellele pannakse üldsõnalistes seisukohavõttudes suurt lootust, kuid samas napib nii teadmisi kui oskusi.