• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hüpoteeklaenud arenevas majanduses

    Oktoobri lõpus peeti Tallinnas Sakala keskuses Lincolni maapoliitika instituudi korraldusel rahvusvaheline konverents teemal «Kinnisvaraturg ja -hindamine ning hüpoteeklaenud maakasutuse arengu toetamisel».
    Aeg, mil Eestis võib kõnelda hüpoteekide teisesest turust, näib kauge utoopiana. Üks hüpoteeklaenude vähesuse põhjus on aeglane maareform ja sellest tulenev väike kinnistute arv. Teine tõsisem põhjus on pikaajaliste laenuressursside puudumine. Seda ei või loomulikult käsitleda väljakistuna meie üldisest majanduslikust taustast. Ameerika ekspertide hinnangul on pikaajalise laenu andmine suhteliselt lühiajaliste ressursside baasil riskantne ettevõtmine. Samas selgus diskussiooni käigus, et Eesti pangad ei ole kasutanud kõiki võimalusi pikaajaliste ressursside saamiseks rahvusvahelistest finantsasutustest.
    Tuliseim diskussioon puudutas elamulaenude (ehitus ja renoveerimine) temaatikat. Poleemikat tekitas küsimus, kas ja kuidas peaks riik osalema selles protsessis; kas riik peaks looma sooduslaenude süsteemi jne? Muu hulgas jõudis arutelu ka sinnamaani, kas korterite erastamine on ainuvõimalik lahendusviis? Hüpoteeklaenude osa Eesti pankade laenuportfellides on hetkel veel tühine. Sellele pannakse üldsõnalistes seisukohavõttudes suurt lootust, kuid samas napib nii teadmisi kui oskusi.
    Lincolni maapoliitika instituudi korraldatud konverentsi toetas USA majandusuuringute instituut. Eestist osalesid konverentsi korraldamisel Eesti pangaliit ja AS Kinnisvaraekspert. Konverentsil peetud loengud puudutasid kinnisvararegistreid, ehitus- ja hüpoteeklaenude osa arenevas majanduses, alternatiivseid hüpoteegi võimalusi, kapitali kinnisvara finantseerimiseks, kinnisvaraturu tsükleid, maksupoliitikat ja selle mõju kinnisvaraturule, alternatiivseid kinnisvara hindamise võimalusi ning kinnisvaraturu arengut ja hindamise porbleeme Eestis.
    Konverentsil esinesid Lincolni maapoliitika instituudi haridusdirektor Dennis Robinson (USA), majandusuuringute instituudi direktor Robert A. Gilmour (USA), Georgetowni ülikooli professor David A. Walker (USA), Taani maksuministeeriumi projektijuht Anders Müller, Huoneistomarkkinointi Oy asedirektor Jussi Palmu (Soome).
    Eestlastest oli ettekanne Hansapanga peaspetsialistil Andri Hõbemägil, Tambet Tiitsul ja allakirjutanul ASist Kinnisvaraekspert.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Einar Vallbaum: Narva-Jõesuu muulist sõltub erakordselt palju
Oluline osa Eesti turismitööstuse arengust takerdub Narva-Jõesuu lagunenud muuli taha, mille korrasolust sõltub eestlaste võime oma territoriaalvetes majandada., kirjutab Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Einar Vallbaum.
Oluline osa Eesti turismitööstuse arengust takerdub Narva-Jõesuu lagunenud muuli taha, mille korrasolust sõltub eestlaste võime oma territoriaalvetes majandada., kirjutab Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Einar Vallbaum.
USA lihtsustab reisimistingimusi
Valge Maja teatas täna, et alates novembri algusest leevenevad reisitingimused mittekodanikele USA-sse reisimisel. Riiki lastakse välismaalased kes on täielikult vaktsineeritud, vahendab Yahoo Finance.
Valge Maja teatas täna, et alates novembri algusest leevenevad reisitingimused mittekodanikele USA-sse reisimisel. Riiki lastakse välismaalased kes on täielikult vaktsineeritud, vahendab Yahoo Finance.
Tootjahinnaindeks tõusis üle 15 protsendi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Kokutajast Eesti parimaks koomikuks ehk kuidas nali andis Ari Matti Mustonenile elutahte
Eesti professionaalseimaks koomikuks nimetatud Ari Matti Mustonen oli karjääri algusajal halb, kokutas ja oli enne esinemist närvis. Aastate pikkuse järjepideva töö ja enda pidevalt ebamugavatesse olukordadesse viimisega avastas ta, et nali on täitnud ta unistused ja andnud ka elutahte.
Eesti professionaalseimaks koomikuks nimetatud Ari Matti Mustonen oli karjääri algusajal halb, kokutas ja oli enne esinemist närvis. Aastate pikkuse järjepideva töö ja enda pidevalt ebamugavatesse olukordadesse viimisega avastas ta, et nali on täitnud ta unistused ja andnud ka elutahte.