19. detsember 1995 • 2 min
Jaga lugu:

Jaapan rakendab plaanimajandust

Viimaseks moesõnaks majanduses on vabakaubandus. Mõned nädalad tagasi tegi Jaapani majanduse planeerimise agentuur teatavaks viie järgneva aasta detailsed makromajanduslikud eesmärgid ning tööstusharude majanduskavad. Vahemikus 1995--2000 peab informatsioonitehnoloogia ettevõtete käive kasvama 56 triljonilt jeenilt (554 miljardit dollarit) 87 triljonile jeenile. Sama aja jooksul peab vaba aja sektor juurde tekitama 1,3 miljonit uut töökohta.

Taolisi plaane on jaapanlased ennegi teinud. 60ndatel töötasid nad välja sissetulekute kahekordistamise kava, mis õnnestus täpipealt. Seejärel tabas Jaapanit kaks naftakriisi 70ndatel ning dramaatiliselt tugevnev jeen 80ndatel andis järgmise hoobi majandusele. Viimased kolm aastat pole Jaapani bürokraadid majanduse üle enam kontrolli saavutanud. Eelmine viie aasta kava, mis töötati välja 1992. aastal, nägi ette 3,5% majanduskasvu aastas. Tegelikkuses on majanduskasv alates sellest aastast olnud 0%.

Jaapani valitsuse majanduskava toob esile mitu senist nõrkust. Ettevõtjad lähevad suurte kulude tõttu välismaale; rahvastik vananeb ning maailma üldsus avaldab Jaapanile survet olla korralik maailmakodanik. Majandusarengu eeldusena tuuakse välja üldine deregulatsioon. Telekommunikatsiooni kulusid oleks vabama konkurentsi tingimustes võimalik vähendada rohkem kui poole võrra.

Hiljuti valminud majanduskava tõestab tervikuna seda, et ka ametnikud pooldavad dereguleerimist, kuid samas peetakse selle õnnestumist samaväärselt väheusutavaks. Kava õnnestunud elluviimise korral oleks majanduskasv 3% aastas, kuid ebaõnnestumise korral ainult 1,75% aastas.

Samuti toetavad majanduskava fiskaalspetsialistid. Neli aastat tagasi oli riigieelarve ülejääk ekvivalentne 3,5 protsendiga sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Käesoleval aastal kujuneb eelarve defitsiidiks juba 4,5% SKTst. Mõned majandusteadlased julgevad majanduskasvu ennustada juba järgmiseks aastaks. 1500 edukama Jaapani mitterahandusliku ettevõtte kasum suurenes viimase aasta jooksul kuni septembrini võrreldes eelmise aasta sama perioodiga viiendiku võrra.

Kasumid suurenesid vaatamata stabiilsele läbimüügile kulude kärpimise arvel, mis nõrgestas tohutul hulgal suurettevõtteid varustanud väiksemaid firmasid. Nad olid sunnitud hindu alandama ning lisaks ähvardavad neid madalamate hindadega välismaised tootjad. Selle tulemusena läheb iga kuu umbes 1300 ettevõtet pankrotti, mis on viimase kümne aasta kõrgeim näitaja. Viimase viie kuu tööpuuduse tase on püsinud rekordiliselt kõrge -- 3,2%. Alla 25aastastest jaapanlastest on tööta 5,6%. Selletõttu on vähenenud tarbimine. Viimase aasta jooksul kuni septembrini vähenes alkohoolsete jookide läbimüük 11,7%.

Kindlasti toob deregulatsioon alguses rohkem probleeme ja pahameelt kui otsest kasu, sest ilmselt lisanduks deflatsiooni probleem. Väljatöötatud kava paneb Jaapani majanduse kindlasti sumisema -- eelkõige aga paisutab eelarve defitsiidi enneolematusse suurusesse.

© The Economist Newspaper Limited, London, 1995

Refereerinud ASSO LANKOTS

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt