Riigi ravimiameti peadirektori Lembit Rägo sõnutsi leidis riik selle aasta lõpuks täiendavaid vahendeid, et vastu tulla esimese ja teise järgu invaliididele, kes saavad nüüd sajaprotsendilise soodustuse ka nende ravimite osas, mis varem ei kuulunud soodusravimite hulka. Teisisõnu kompenseerib riik invaliididele täie- likult kümnest kroonist kõrgemale ulatuva summa retsepti kohta, mille koondmaksumus ei ületa kahtsadat krooni.

Rägo sõnul laienesid soodustused ka paarikümne üldtarbitava ravimi osas kuni 16aastastele lastele, kelle ravimite maksumusest tasub riik nüüd 90%. Ravimiameti peadirektor märkis, et varem kehtinud soodustused jäävad samuti jõusse.

Keskhaigekassa andmetel on riik üheksa kuuga ravimisoodustustena tasunud 84 miljonit krooni. Aasta lõpuks loodetakse riigieelarvest aastaks eraldatud 135 miljoni krooniga ravimiostude kompenseerimisel ka välja tulla.

Lembit Rägo sõnul on sel nädalal riigikogus vastu võetud ravimiseadus tervitatav, kuid kui president selle kinnitab ja seadus 1. aprillil jõustub, seab see ravimiameti ette hulgaliselt tööd seni kehtivate määruste kooskõlastamisel uue seadusega. Tema hinnangul kõike seadusest tulenevat kohe tööle panna ei õnnestu.

«Euroopasse minek on küll hea, aga arvestada tuleb ikka tegeliku olukorraga,» möönis Rägo. «Päris ilmne on, et Euroopa Liidu seadustega liitumine vajab meil teatavat üleminekuaega, päevapealt ratast teistpidi käima lükata ei saa.»

Rägo väitel on uues ravimiseaduses püütud takistada ravimitootmise ja vahendamise sattumist monopoolse firma kätte.

«Näiteks on seal punkt, mis ei luba ühel omanikul omada rohkem kui ühte apteeki,» märkis ta.

Rägo sõnul on tugev konkurents, eesmärgiga ravimikaubandus enda kontrolli alla saada, firmade poolt täiesti põhjendatud, kuid riik püüab omalt poolt teha kõik selle vältimiseks.

«Praegu pole monopolismist jälgegi,» kinnitas ta. «Nüüd tegeleb ravimite hulgimüügi ja maaletoomisega ligi 40 firmat. Isegi kui neid jääb konkurentsis järele vaid neli kuni viis, pole selles midagi halba.»