Ootamatu reklaamimaks
Möödunud aasta novembris tegi Tallinna linnavalitsuse rahanduskomisjon linnavolikogule ettepaneku keh-testada Tallinnas reklaami- ja kuulutusemaks. Linnavolinikud tulid kokku, hääletasid demokraatlikult ning otsustasid, et uus maks hakkab kehtima selle aasta jaanuaris.
Ega linnavolinikel jäänudki muud üle, sest oli ju uuest maksust saadav tulu juba Tallinna linna 1996. aasta eelarvesse sisse arvestatud. «Hakka nüüd aasta lõpus veel eelarvet ümber tegema ja ei-tea-kust kümmet miljonit krooni juurde otsima,» mõtlesid linnakodanike esindajad ja tõstsidki pea üksmeelselt käed. Pealegi oli neil selleks täielik seaduslik õigus, sest kohalike maksude seadus annab omavalitsustele võimaluse kehtestada lisaks riigimaksudele üheksa kohalikku maksu. Rõõmustage tallinlased, et seni on teie õlule asetatud vaid kaks lisamaksu: reklaamimaks ja mootorsõidukimaks!
Samal ajal kui linnavalitsuse rahanduskomisjon reklaamimaksu välja mõtles, paigaldas automüügifirma Asmer 150ruutmeetrise välisreklaami. Uue seaduse järgi tuleb endisel võidusõitjal, nüüdsel firmaomanikul Toivo Asmeril sel aastal linnale maksta 360 000 krooni. Asmer pole aga sellist summat oma kuludesse planeerinud. Lisakulutust reklaamimaksu näol ei ole oma kulude poolel arvestanud ka ükski teine Tallinna ettevõte, sest erinevalt linnavalitsusest kinnitavad juhatused ettevõtete järgmise aasta eelarve juba oktoobris-novembris.
Volikogu esimees Koit Kaaristu ei taha reklaamimaksu jõustumist edasi lükata ega ka tariife alandada, sest see muudab tema sõnul tühiseks linna eelarve. Huvitav, miks Tallinna linna eelarve peab olema püha ja puutumatu, aga Asmeri, Ekspoplakati, Eesti Coca-Cola Jookide ja sadade teiste ettevõtete eelarvetes tuleb teha muudatusi? Näiteks ainuüksi Ekspoplakatile tähendab reklaamimaks aastas nelja miljoni krooni suurust planeerimata lisakulu.
Linnaisade soov, et Tallinn kena välja näeks, on mõistetav, see on ju tegelikult kõigi tallinlaste soov. Ja Tallinn on tõesti viimastel aastatel muutunud märksa kaunimaks ja kaasaegsemaks, aga mitte siiski niivõrd linnaametnike tubli töö, kuivõrd erafirmade raha najal. Nüüd lajatab aga linn samadele firmadele ootamatu maksuga nii et tolmab. Kas ei oleks võinud veidi pikemalt ette teatada ja tagasihoidlikumalt alustada? See oleks olnud ju nii loomulik ja mõistlik käitumine. Praegune vastuseis firmajuhtidega oleks ära jäänud. Kummaline, et Kaaristu, kel ka endal on ettevõtja kogemus, sellele va-rem ei mõelnud.
Uuest maksust on linna rahanduskomisjon planeerinud 10 miljonit tulu. Ammugi on selgeks saanud, et tegu on väga suure alaprognoosiga. Kui kõik hakkavad maksu maksma ausalt, ulatub see summa paljude firmajuhtide arvestuse järgi kindlasti üle 20 miljoni krooni. Tundub nii, et juba maksu kehtestades olid linnavolinikud veendunud, et kõigilt seda kätte ei saa. Edasine on juba kergesti ennustatav: Kui ausatelt maksjatelt saadakse 10 miljonit või veidi rohkemgi kätte, siis kõrvalehiilijatega pole enam mõtet jantida. Selline maksukogumise viis on aga teatavasti kõige hullem. Makse olgu võimalikult vähe, aga olemasolevaid tuleb koguda kõigilt.