Maakonnad nõuavad bussiliikluseks raha

Kõige suuremaid kulutusi näeb ette Harju maavalitsus, kes taotleb ministeeriumilt 0,8--1,1 miljonit krooni. Harju maavalitsuse arenguosakonna peaspetsialisti Kalju Saartsi sõnul vajatakse 200 000--300 000 krooni uute bussiliinide käigushoidmiseks, ülejäänud summa eest ostetaks kolm-neli bussi reisijatevedu korraldavale ASile Harjumaa Liinid. «Oleme nõus busside ostmiseks kasutama ka protsendita laenu,» möönis Saarts.

Uutel liinidel sõitmine jäetakse kindlasti Harjumaa Liinide kätte. Selles bussifirmas on ka maavalitsuse osalus. Saartsi väitel ei oleks konkursi väljakuulutamisel mõtet, kuna Tallinna Autobussikoondise ASi omahind on kallim. Ühe bussiga sõitvad väikefirmad hääbuksid aga varem või hiljem, leidis ta. Harjumaal korraldavad bussiliiklust lisaks kahele eespool nimetatud firmale ka AS Maur, AS BMV KK ja Side Autobaas.

«On ükskõik, kes inimeste vedamisega tegeleb, kuid ühiskondliku transpordi mittetoetamine läheks riigile lõppkokkuvõttes kallimaks,» tunnistas teede- ja sideministeeriumi analüüsi ja eelarve büroo juhataja Karin Putnik. Riigieelarvest eraldati ministeeriumile selleks aastaks bussiliikluse doteerimiseks aga kokku 122,8 miljonit krooni, millest jaotamata on veel vaid miljon krooni. Seetõttu pakutakse esialgu Harju maavalitsusele lisadotatsiooni poole miljoni krooni ulatuses.