Eesti kindlustusturul valitseb kohustuslik kindlustus

Praegu moodustab turul liiga suure osa kohustuslik liikluskindlustus, millega tegeleb 12 kindlustusseltsi.

Liikluskindlustuse osakaalu on ASA Kindlustus soovinud vähendada selle liigi äärmise ebastabiilsuse tõttu. «Ühel aastal võib olla hea aasta, aga teisel aastal on väga suured kahjud,» väitis ASA Kindlustuse peadirektor Sergei Net?ajev.

Kõige enam preemiaid kogunud kindlustusseltsid, kelle portfellist moodustab sageli üle poole kohustuslik liikluskindlustus, jäävad vabatahtlike kindlustusliikide osas alla kindlustusseltsidele, kes kohustusliku liikluskindlustusega ei tegele.

Kindlustusseltside liidu presidendi Matti Klaari hinnangul võiks kindlustuspreemiate maht olla kümme korda praegusest suurem. Praegu tegutsevad Eestis kindlustusseltsid Bico, Hansa, Polaris ning Seesam, kes kohustuslikku liikluskindlustust ei müü ja tegelevad peamiselt ettevõtete kindlustamisega, mis on suuruselt teine kindlustusliik Eestis.

Ettevõtete vara kindlustuse litsentsi sai eelmise aasta detsembris ka Soome kindlustuskontserni Sampo tütarfirma Sampo Kindlustus, kes sõlmis esimese suurema kindlustuslepingu hotelli Viru kindlustamiseks, kindlustussumma ulatub sadadesse miljonitesse kroonidesse.

Ettevõtete kindlustus on Sergei Net?ajevi hinnangul kõige kiiremini arenev kahjukindlustusliik ja tema sõnade kohaselt oleks loogiline, et see liik muutub peagi kahjukindlustusturul juhtivaks, kuna Eestis on veel väga palju kindlustamata vara.

Võrreldes eelmise aastaga kasvab sellel aastal kõige enam elukindlustuse osakaal, sest muudatus maksuseadustes, mille kohaselt kogutud elukindlustuspreemiatelt läheb tulumaksuna maha senise viie protsendi asemel üks protsent, peaks kindlustusinspektsiooni peadirektori Ellen Ridaste sõnul elukindlustusturgu elavdama.

Eelmisel aastal kogutud 42,4 miljonit krooni elukindlustuspreemiaid võib erinevatel hinnangutel kasvada kuni kaks korda. Kui maailmas on elukindlustus kõige levinum kindlustusliik, seda just pikaajalise elu- ja pensionikindlustuse tõttu, siis Eestis moodustas ta eelmisel aastal vaid kaheksa protsenti kogu kindlustusturu mahust.

Hansapanga juhatuse aseesimees Rain Lõhmus märkis, et Eestis on suur osa inimestest kindlustamata ja seetõttu on potentsiaalne turg täiesti olemas.

Pensionikindlustuse mõju kindlustusturule sõltub riigist -- kas tehakse see kohustuslikuks või mitte. Uute kindlustusseltside loomine näitab, et nende omanikud loodavad kohustusliku pensionikindlustuse tulekule. Sotsiaalministeerium usub, et pensioniseadus kehtestatakse veel sel aastal.