- OMX Baltic0,32%300,98
- OMX Riga0,19%894,68
- OMX Tallinn0,21%2 073,02
- OMX Vilnius0,53%1 208,81
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,29%8 797,27
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,94
- OMX Baltic0,32%300,98
- OMX Riga0,19%894,68
- OMX Tallinn0,21%2 073,02
- OMX Vilnius0,53%1 208,81
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,29%8 797,27
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,94
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinn ehitab heitvete energiat tootva pumpla
Projekti arendaja, ASi Terts direktori Indrek Tiidemanni ütlusel selgub suvel, kuidas ja millal Paljassaares Tallinna soojuspumpla ehitatakse. Pumpla tarvis on linn reserveerinud 0,2 ha maad.
AS Terts peab läbirääkimisi Põhjamaade pankadega pikaajalise laenu saamiseks soojuspumpla projekti tarvis. Tiidemanni sõnul võivad läbirääkimised osutuda tulemuslikuks Põhjamaade investeerimispangaga (NIB), kes on nõus andma 15 aastaks laenu alla poolele projekti mahust. Teistelt pankadelt võetavate laenude osa on nõus garanteerima Põhjamaade ekspordi krediteerimise fondid, lisas Tiidemann.
Tiidemanni sõnul on põhimõttelised lepingud sõlmitud Rootsi suurima energiatootjafirmaga Vattenfall, kes on nõus pumplat haldavas firmas osalema kuni 49% osalusega. Ülejäänud aktsiad peaks kuuluma Tallinna linnale, lisas Tiidemann.
Tallinna abilinnapea Tõnis Kull nõustus, et projekti juhtimine peaks minema ME Linnasoojuse arengugrupile, sest soojusettevõte jääb ka ise suurimaks energiaostjaks.
Kulli sõnul toimub praegu ME Linnasoojus Eesti Energialt ülevõtmine. Sellele järgneb Linnasoojuse ja Tallinna Soojusvõrgu reorganiseerimine, mille baasil luuakse Tallinna Soojus. Kulli hinnangul selgub hinnaarvestus kolme kuu jooksul.
Tiidemanni sõnul arutatakse projekti kevadel ka Tallinna volikogus. Selleks ajaks koostatakse lõplik äriplaan ja hinnalepingud. Soojuspumpla plaanitakse käiku anda 1997. aastal. Tiidemanni sõnul võimaldab soojuspumpade kasutamine kaugkütteks vähendada imporditava kütuse osakaalu ja kasutada ära kodumaist soodsa hinnaga toodetavat elektrit. «Seega saaksid tööd juurde alakoormusega Narva elektrijaamad,» lisas Tiidemann.
Soojuspumpla tööpõhimõte on Tallinna heitvetest soojus ära võtta ja see üle kanda keskkütteveele. Projektiga on päri ka keskkonnaministeerium -- see vähendab tunduvalt Läänemerre voolava reostatud vee hulka.
Tiidemanni sõnul saab heitveest energiat 150 MWh, millest kolmandik on võimalik planeeritava projekti kohaselt ära kasutada. Soojuspumpade tarnija on Rootsi firma ABB Stal AB, kellega Tallinna linnavalitsus on sõlminud projekti arendamise eellepingu. Tallinna soojuspumpla projekt on esimene selletaoline Balti regioonis.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele