Kindlasti teeb targalt see juht, kes komplekteerib «oma teami» terviklikkuse printsiibi järgi -- sinna peaks koonduma maksimaalne kompetentsus minimaalse osaliste arvuga.
Ükski meeskonna liige ei tohiks olla teise liikme nägu. Inimesed peaksid maksimaalselt üksteist täiendama ja katma ära mitte ainult firma erinevad tegevusvaldkonnad, vaid selles peaksid sisalduma ka kõik olulised rollid -- keegi peaks olema ideede generaator, teine nende kritiseerija, kolmas jälle ideede järjekindel elluviija, neljas emotsionaalse toetava õhustiku hoidja ja nii edasi.
Meeskonna juhil peaks olema selge arusaam, milliseid funktsioone meeskond peab täitma ning millisena on ta kõige töövõimelisem. Tugevatest liidritest kokkupandud meeskond ei anna sageli oodatud tulemust, kuna seal võib niisugustele liikmetele tegutsemis- ja vastutusruumi liiga väheks jääda. Praktika näitab, et mida arenenum meeskond, seda vähem tähtis on liikmete omavaheline sobivus. Meeskonnatöös on olulisim mitte mängija isiksus, vaid tema hea rollitäitmine -- oma vastutusvaldkonna hea tundmine ja oskus teiste mängijatega koostööd teha. Need mõlemad on paljuski õpitavad. Võib öelda nii, et liidriks sünnitakse, meeskonnamängijaks aga kasvatakse. Hea liider koolitab oma meeskonna sageli ise välja. Seda seepärast, et raske on väljastpoolt leida kompetentseid, täpselt meeskonda sobivaid isikuid.
Meeskond ei teki selle moodustamisel. Meeskond sünnib vähehaaval grupilise arenguprotsessi käigus. Ühelt poolt toimib iseregulatsioon ja teiselt poolt juhtimine. Tee arenenud koostöövõimelise team'ini on pikk.
Meeskonna komplekteerimise järel ei saa kohe oodata, et seltskond oskaks koos töötada. Grupp inimesi jõuab läbi liidrist sõltuvuse, mis on äsjaloodud meeskonnale esimeseks arengujärguks, vastuolude ja konfliktide etappi, kus pannakse proovile nii juht kui kõik grupiliikmed.
Oskusliku juhtimise kaudu, kus vastuolud ja lahkhelid ära klaaritakse ning kõiki arvestavas arutelus meeskonnale parimad otsused langetatakse, jõutakse produktiivsesse koostööstaadiumi. Siit areneb välja ideederohke, tööjaotust ja asja tundev, üksteist toetav ning distsiplineeritud meeskond.
Enamasti võtab see aega aasta-paar, juhul kui meeskonna eesotsas on tark ja õppimisvõimeline liider. Sageli on vaja ka väljastpoolt meeskonda toetada -- näiteks omanike, aga ka koolitus- või konsultatiivse abi asjatundjate poolt. Meeskond ei ole kunagi küllalt arenenud ja valmis, kuna keskkond, turg ja konkurendid üha muutuvad. Vaja on kogu aeg edasi liikuda, täieneda.
Meeskonna arendamisel tulebki alguses rohkem tähelepanu pöörata liikmete individuaalsele arendamisele ning alles seejärel meeskonna kui teami'i koostöö arendamisele. Arengule on vajalik kuu-, nädala- ja päevaplaanis ette näha koht, mis kajastuks ka firma ja isiklikus eelarves. Kui seda ei tehta, siis sööb igapäevane rutiin arengu niikuinii ära.