Tulumaksuseaduse muutmise eelnõu on langenud põhjendamatu kriitika alla

Viimase paari nädala kuumim teema Eesti ärimaailmas on kahtlemata olnud ettevõtte tulumaksu kaotamine. Täpsemalt öeldes nähakse reformierakonna poolt esitatud tulumaksuseaduse eelnõus ette, et see osa ettevõtte tulust, mida kasutatakse investeeringuteks, ettevõtte arendami-seks või uute töökohtade loomiseks, on maksuvaba. Maksu alla lähevad aga kõik erisoodustused, ettevõtlusega otseselt mitteseotud kulud ning dividendid.

Teema iseenesest ei ole uus. Juba 1992. aasta lõpul esitas tookord opositsioonis olev koonderakond seaduseelnõu väikeste ja keskmiste ettevõtete tulumaksust vabastamise kohta. Rohkem kui aasta riigikogu menetluses olnud eelnõu jäi vastu võtmata. Kõigepealt ei jõutud ühisele meelele, missuguse tunnuse järgi tuleks jaotada ettevõtted suurteks, keskmisteks ja väikesteks ning missugust mänguruumi see annab maksuvabastuse taotlemisel.

Lõpu tookordsetele vaidlustele tegi 1993. aastal uue tulumaksuseaduse vastuvõtmine, milles kehtestatud suhteliselt madal tulumaksumäär ning soodsad amortisatsiooninormid olid ettevõtjatele enam-vähem vastuvõetavad. Tõsi, rahulolematust tekitas asjaolu, et investeeringud jäid maksu alla. On ju ettevõtjate suurim probleem olnud kapitali vähesus. Enamikul napib investeeringuteks vajalikke omavahendeid, teadagi, kuidas laenusaamisega lood on, pangalaenu kõrgetest intressidest ei maksa mitte rääkidagi ning mis salata -- rahvusvahelistele krediidiliinidele enamik ettevõtjatest veel ligi ei pääse. Nagu näitab möödunud aastal Eesti konjunktuuriinstituudi poolt tehtud ekspertide küsitlus, on kapitali vähesus praegu kõige põletavam probleem ettevõtjate seas.