Tulumaksuseaduse muutmise eelnõu on langenud põhjendamatu kriitika alla

Viimase paari nädala kuumim teema Eesti ärimaailmas on kahtlemata olnud ettevõtte tulumaksu kaotamine. Täpsemalt öeldes nähakse reformierakonna poolt esitatud tulumaksuseaduse eelnõus ette, et see osa ettevõtte tulust, mida kasutatakse investeeringuteks, ettevõtte arendami-seks või uute töökohtade loomiseks, on maksuvaba. Maksu alla lähevad aga kõik erisoodustused, ettevõtlusega otseselt mitteseotud kulud ning dividendid.

Teema iseenesest ei ole uus. Juba 1992. aasta lõpul esitas tookord opositsioonis olev koonderakond seaduseelnõu väikeste ja keskmiste ettevõtete tulumaksust vabastamise kohta. Rohkem kui aasta riigikogu menetluses olnud eelnõu jäi vastu võtmata. Kõigepealt ei jõutud ühisele meelele, missuguse tunnuse järgi tuleks jaotada ettevõtted suurteks, keskmisteks ja väikesteks ning missugust mänguruumi see annab maksuvabastuse taotlemisel.

Lõpu tookordsetele vaidlustele tegi 1993. aastal uue tulumaksuseaduse vastuvõtmine, milles kehtestatud suhteliselt madal tulumaksumäär ning soodsad amortisatsiooninormid olid ettevõtjatele enam-vähem vastuvõetavad. Tõsi, rahulolematust tekitas asjaolu, et investeeringud jäid maksu alla. On ju ettevõtjate suurim probleem olnud kapitali vähesus. Enamikul napib investeeringuteks vajalikke omavahendeid, teadagi, kuidas laenusaamisega lood on, pangalaenu kõrgetest intressidest ei maksa mitte rääkidagi ning mis salata -- rahvusvahelistele krediidiliinidele enamik ettevõtjatest veel ligi ei pääse. Nagu näitab möödunud aastal Eesti konjunktuuriinstituudi poolt tehtud ekspertide küsitlus, on kapitali vähesus praegu kõige põletavam probleem ettevõtjate seas.

Mis juhtub, kui olukorra leevendamiseks kaotada ettevõtte tulumaks, kui raha, mis täna antakse riigieelarvesse ümberjaotamiseks, jääb ettevõtja kätte?

Meie arvestused näitavad, et sellisel juhul suureneb üksikisiku tulumaks 150--200 miljonit krooni (palgakasv, tootmise laiendamisega tekivad uued töökohad, dividendide suurenemine jne). Eelnõu kohaselt maksustatakse dividende. 1996. a eelarves on dividendide osa keskmiselt 30% ettevõtte tulumaksust, seega 300 miljonit, mis jääb püsima ka tulevikus. Erisoodustuste ja ettevõtlusega otseselt mitteseotud kulude maksustamine peaks eelarvesse lisama 50 miljonit krooni. Seega oleme täiendavaid summasid saanud 500--550 miljonit krooni.

Kui suur on aga üldse järgmise aasta eelarveauk seoses ettevõtte tulumaksu kaotamisega? Kiretud arvutused näitavad, et halvemal puhul tekib järgmise aasta eelarvesse 200 miljoni kroonine auk. Kui sedagi, sest soodsate majandustingimuste loomine toob ilmselgelt kaasa majanduskasvu ja maksude suurema laeku-mise, mis võimaldab ilma olemasolevate maksude tõstmiseta või uute kehtestamiseta säilitada praegust eelarve mahtu.

Laialt kasutatud väide, et uue tulumaksuseaduse kehtestamine toob kaasa arvukalt ühe mehe või ühe pere firmasid, ei pea paika. Tuleb ju sel puhul sisse viia firma raamatupidamine, milleks pole võimelised kaugeltki kõik väikefirmade loojad. Vähe sellest -- firma kui tööandja peab hakkama maksma sotsiaalmaksu, mille suurus 33% palgafondist on raskeks koormaks isegi suurettevõtetele, väikestest rääkimata. Siinjuures on sobilik meenutada, et seoses palgafondi suurenemisega suurenevad ka sotsiaalmaksu laekumised eelarvevälisesse sotsiaalkindlustuse eelarvesse, mis omakorda võimaldab pensionide tõstmist. Nii et ettevõtte tulumaksu kaotamisest saavad kasu mitte ainult ettevõtjad, vaid ka pensionärid.

Kõike seda oleks tulnud arvesse võtta, enne kui majanduse jaoks soodsale maksuseadusele tuld anda.