T?ernobõli avariikahjustused lähevad maksma 235 mld dollarit

Valgevenes T?ernobõli katastroofi tagajärgedega tegeleva ministri Ivan Keniki sõnul on välisabi 1986. aasta avarii järel andnud vaid murdosa saastatud piirkondade puhastamiseks, elanike ümberasustamiseks ning terviseprobleemide lahendamiseks vajalikest vahenditest.

«Rahvusvaheline koostöö läks käima alles 1990. aastal ning ehkki saadud summad on suured, sellest veel ei piisa,» ütles Kenik õnnetuse kümnenda aastapäeva eelõhtul. «Uute hinnangute kohaselt vajatakse ajavahemikus 1986 kuni 2015 avarii tagajärgede likvideerimiseks 235 miljardit dollarit, mis on 21 korda rohkem kui meie 1991. aasta riigieelarve. Seegi ei ole veel lõplik hinnang.»

Kiievis teatas Ukraina keskkonnaminister Juri Kostenko, et riik ei suuda T?ernobõli tuumajaama graafikukohaselt 2000. aastaks sulgeda, kui lääs ei lihtsusta omapoolse finantsabi andmise protseduure. Kostenko sõnul on lääne huvi T?ernobõli suhtes vähenenud pärast seda, kui Ukraina ja G7 tööstusriigid kirjutasid detsembris alla memorandumile, mis lubab Kiievile reaktorite sulgemiseks laene ning tagastamatut abi 2,3 mld dollari ulatuses.

26. aprillil 1986 toimunud T?ernobõli tuumakatastroofi tagajärjel atmosfääri paiskunud radioaktiivne pilv kandus üle mitme Euroopa riigi. Lääne tugeva surve peale nõustus Ukraina president Leonid Kut?ma aatomijaama sulgema. Ukraina ja Valgevene, kes kumbki püüab oma NSV Liidu järgset majandust vee peal hoida, on nurisenud, et rahvusvahelise kogukonna toetus on ebapiisav.

Ukraina hinnangul vajatakse T?ernobõli aatomijaama sulgemiseks neli miljardit dollarit. Sealhulgas tuleb leida uued energiaallikad, millest korvata seni tuumareaktorite toodetud energia. Hinna sisse on arvestatud ka uue betoonsarkofaagi ehitamine avariis purunenud neljanda generaatori üle. Praegu kulutavad nii Valgevene kui Ukraina kuni kümme protsenti oma iga-aastasest riigieelarvest õnnetuse tagajärgede likvideerimiseks. REUTER-BNS