15 veebruar 1996

Varik ja Sirendi ihaldavad murumütsi

Päevateema number üks on kaitsetollid. Valitsuskoalitsioonis olevad maamehed Andres Variku ja Arvo Sirendi isikus esitasid üleeile riigikogule eelnõu käibemaksuseaduse muutmiseks. Selle järgi tehakse 40protsendiline käibemaksusoodustus põllumajandustootjatele. Soodustus puudutab põhisaaduste, näiteks liha, vilja, piima ja munade müümisest laekuvat käibemaksu.

Äripäev on veendunud, et eelnõu tegelik taotlus on keh-testada põllumajandussaadustele imporditollid. Eelnõud ei saa käsitleda tegeliku toetusena põllumajanduse arengule.

Koos seletuskirjaga kolmel lehel paiknev parandusettepanek on ehtsaim näide soo-vist muuta Eesti avatud majanduse asemel protektsionismi viljelevaks riigiks. Riigikogus peamiselt endiste kolhoosidirektorite ja põllumajanduse suurtootjate kitsast huvigruppi esindavate maameeste ette-panek näeb eelarve augu täitmiseks esimese variandina ette «mõõdukate» imporditollide rakendamist. Mõõdukas tolli-määr on nende hinnangul 5--15%. See oleks aga alles algus. Protektsionistlikku suunda jätkates jääks Eesti varsti üksikuks asumaaks, kes küll uhkelt kannab murumütsi, ent kelle pinnale gigantinvestor Soros tõenäoliselt kunagi ei astu.

Kõikide põllumajandustootjate toetamisena reklaamitav eelnõu doteerib lisaks mõnele harvale, niigi efektiivselt töötavale tootmistalule tegelikult endiste kolhooside varemetel virelevaid ühistuid. Kokku tahavad Varik ja Sirendi järgmisel aastal kinkida enamasti ebaefektiivselt töötavatele suurtootjatest ühistutele umbes 170 miljonit krooni. Käibemaksusoodustus laieneb ainult käibemaksukohuslastele. Eestis peab tasuma käibemaksu ettevõte, kelle aastakäive on üle 250 000 krooni. Kindel on, et suure osa talude aastakäive jääb sellest piirist allapoole.

Naeruväärne on eelnõu au-torite väide, et eelnõu siseturuhinda praktiliselt ei mõjuta. Imporditollide rakendamisel tõusevad Eestisse sisseostetavate toidukaupade hinnad samaväärselt tollimäärale 5--15%. Kas tõesti on kohalikud tootjad nii patriootlikud, et jätavad võimaluse kasutamata ning hoiavad oma kauba hinnad endisel tasemel? Kindlasti mitte.

Toimetus on kindel, et kin-gitus, isegi mitte170 miljoni kroonine, ei ole ettevõtlust arendavaks ning motiveerivaks jõuallikaks. Vaevalt, et liha ja piim seetõttu kvaliteetsemaks või tootmine efektiivsemaks muutub. Millegipärast eristatakse eelnõuga põllumajandus muust ettevõtlusest. Arvatakse, et selles vallas peaks kehtima mingid teistmoodi turumajandusreeglid. Hoidku selle eest, kui riik laseb mõnel aasta-aastalt kahjumit taguval põllumajandustootjast saurusel põhja minna. Põllumajanduse eelisõigusi rõhutades asutakse teiste maksumaksjate arvel teda doteerima, kusjuures lisakoormisena teistele on eelarvesse tekkiva augu ühe võimaliku katteallikana välja pakutud käibemaksu tõstmine poole protsendi võrra.

Äripäev loodab, et edaspidi koalitsiooni maamehed ei esita seaduseelnõusid ainult enda riigikogus olemise õigustamiseks või lähtudes pisikese kliki huvidest. Endiselt on puudu raamprogramm põllumajanduse arenguks.

Hetkel kuum