- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,24%39 715,87
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,24%39 715,87
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kartellid pigistavad turgu
Eesti turg on väga väike, kuid paljude ettevõtlike inimeste soov järjest rohkem kasumit teenida aina kasvab. Sellest vastuolust tingituna tekivad tööstusharude piires aimatavad kartellid, mis üritavad kokkuleppeliste piirhindadega turult viimast välja pigistada. Seetõttu ei tehta olulisi investeeringuid selleks, et toodangu kvaliteeti parandada või oma kaubale väljaspool Eestit turgu leida.
Esimene pääsuke, mis teavitas kartellide võimalikust eksisteerimisest, oli möödunud aasta lõpul toimunud kütusehinna tõus, mille tulemusena müüdi pea kõikides tanklates kütust ühe hinnaga. Raske on uskuda, et kütusefirmad, kellel on turul erinev positsioon ja erinevad tegutsemiskontseptsioonid, jõudsid äkki hinnakujunduses täpselt ühese tulemuseni. Samas ei ole vaatamata hinnatõusule mitte kõik autojuhid veendunud, et nad tangivad alati kvaliteetset kütust.
Selgemalt tuli kartellilepete võimalik olemasolu välja jaanuarikuu algul koos leivaliidu sooviga tõsta pagaritoodete hindu. Leiburid oskasid üleriigilise hinnatõusu sellise käraga läbi viia, et valitsusel jäi üle vaid käsi laiutada ja riigi viljasalve siiber lahti tõmmata. Peaminister Tiit Vähi jõudis ainult kahtlustada: «Näen leivaliidu otsuses leiva hinda tõsta omamoodi kartellikokkuleppe võimalust.»
Kartelli võimalikkusele osutati ka leivaliidust väljaspool seisvate pagarite ja ajakirjanduse poolt, nii et konkurentsiamet oli sunnitud viimaks asjasse sekkuma. Konkurentsiameti ettekirjutusele lõpetada keelatud tegevus esitas leivaliidu juhatuse esimees Arnold Kimber väga kummalise vastuse: «Mida me peame lõpetama, kui me pole kunagi rääkinud ei hindadest, turgudest ega muudest nn ettevõttesisestest probleemidest.» Ometi teatas just leivaliit oma liikmesfirmade toodangu 10--40% kallinemisest.
Kartellikokkulepetele sar-nastest sobingutest võib leida näiteid ka muudes majandusvaldkondades. Olgu siis liha- ja piimatööstuses või ehituses. Näiteks, kui ühe maakonna väikesed vorstivabrikud lepivad kokku tooraine kokkuostuhinnad või ehitusfirmad sõlmivad kokkuleppe palkade määra osas, siis lõhnab ka see kartelli järele.
Kuna Eesti on oma olemuselt väga korporatiivne riik, siis on lahendus ausa konkurentsi tagamiseks ja mastaapsete sobingute vältimiseks väga raske tulema. Mingil erialal aktiivsemalt tegutsevad ini-mesed on tavaliselt head tuttavad ja seda tutvust kiputakse pahatihti enda majandushuvides ära kasutama.
Nimetatud probleemide kor-rastamiseks ellu kutsutud konkurentsiamet on riigi suhtumise tõttu praegu pehmelt öeldes hambutu. Konkurentsiameti peadirektori Peeter Tammistu sõnul nähti praegu kehtiva konkurentsiseaduse kinnitamisega kurja vaeva. Esiteks sellepärast, et seaduse koostajail puudusid algul praktilised kogemused, teiseks peeti riigi poolt konkurentsiseadust algul ebaoluliseks. Täna kehtiva seadustiku järgi on praegu ilmselt võimatu kedagi kartellikokkuleppes süüdistada, veel vähem kohtu korras süüdi mõista.
Äripäev ootab konkurentsiametilt ja valitsuselt konkreetsemaid meetmeid selleks, et ennetada kartellide tekkimist. Leivaliidu näite varal ilmneb, et teatud majandusringkondade kokkuleplus võib turule tekitada märkimisväärset kahju. Eesti turu väiksusest tingituna tuleb konkurentsiametil oma töösse hoopiski tõsisemalt suhtuda, kui seda tehakse suurema siseturuga riikides.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele