6 märts 1996

IMF püüab laenuga Venemaad mõjutada

IMFi kolmeaastane 10,1 miljardi dollari suurune laen antakse jaokaupa ning esimesel aastal saab Venemaa kätte neli miljardit dollarit. Laenu jaokaupa andmisega tahab IMF jätta endale võimaluse avaldada Venemaa valitsusele survet, kui too peaks reformikursilt kõrvale kalduma, arvavad eksperdid.

IMFi Venemaale antav laen on suuruselt teine laen valuutafondi ajaloos. Suurima laenu ehk 15 miljardit dollarit sai Mehhiko 1994. a peesokriisi ajal, mil IMFi tegevdirektor Michel Camdessus surus selle läbi USA valitsuse survel, ehkki Euroopa riigid selle vastu protestisid.

Praegust laenu Venemaale toetavad aga nii Saksamaa kantsler Helmut Kohl, USA president Bill Clinton kui ka teiste tööstusriikide juhid.

Camdessus on kindel, et IMFi juhatus kiidab Venemaale antava laenu heaks juba märtsi lõpupoole. Laenu eripära on, et kolmeaastase laenu tingimused muutuvad lõpupoole järjest karmimaks.

Laenu tingimuste kohaselt peab Venemaa alandama tarbijahinnainflatsiooni aasta lõpuks ühe protsendini kuus ja jätkama selle vähendamist järgmise kahe aasta jooksul. Jaanuaris oli Venemaa kuuinflatsioon 4,1%.

Riigieelarve puudujääk ei tohi tänavu tõusta üle nelja protsendi rahvamajanduse kogutoodangust (RKT). Tuleval aastal võib puudujääk olla kuni kolm ja 1998. a üks protsent RKTst. Mullu oli see 2,9% RKTst.

Veebruari lõpul teatas Venemaa, et sel aastal piiratakse riigivara müüki, mis asjatundjate arvates võib suurendada eelarvepuudujääki 2,5 miljardi dollari võrra. IMFi esindaja keeldus seda piirangut kommenteerimast, kuid rõhutas, et IMFi juhatus ei ole seni laenu heaks kiitnud ning et Camdessus ootab Venemaalt laenutingimuste täitmist.

Üks laenutingimus näeb ette, et Venemaa loobub 15. märtsiks maagaasi eksporditollist ja 1. juuliks nafta eksporditollist. Lääne naftafirmade väitel takistavad eksporditollid investeeringuid Vene naftatööstusesse.

Firma Hilfe Venemaa-analüütik Charlie Robertson usub, et inflatsioonitingimus jätab Venemaa valitsusele mänguruumi, kuna teoreetiliselt võib keskmine inflatsioonitase olla suurem kui eelarves ette nähtud 1,9%. Oletatakse, et valitsus esimesel poolaastal inflatsiooni väga jäigalt alla ei suru. Pealegi on president Jeltsin lubanud valimiskampaanias hinnatõusust ja töötusest küllastunud inimestele kulutada 15 miljardit dollarit sotsiaalkaitsele jm inimeste heaolule.

Turuanalüütikud oletavad, et IMFi laen Venemaale investeerijate arvamust eriti ei mõjuta. BLOOMBERG-KL

Hetkel kuum