Soome alkoholipoliitika ja piirikaubanduse käänakud

EL on võimaldanud Soomele ja Rootsile liitumisel üleminekuaja, mille jooksul nad saavad turu ette valmistada alkoholi ja tubakatoodete sisseveo liberaliseerimiseks. Üleminekuaja pikkust ei ole sätestatud.

Soome puhul tähendaks sisseveo liberaliseerimine muutust alkoholipoliitikas ning revideerida tuleks kavandatavaid maksutulusid.

ELi kodanikud võivad maksuvabalt viia ühest ELi liikmesriigist teise 10 liitrit kanget alkoholi, 20 liitrit likööre, 90 liitrit veini ja 110 liitrit õlut.

Soomes ja Rootsis on normid liiter kanget alkoholi või kolm liitrit keskmise kangusega jooke, viis liitrit veini ja 15 liitrit õlut. Piirangud kehtivad ka tubakatoodete osas.

Kolumnist Niklas Herlin arutleb Soome Kauppalehtis selle üle, kuidas piirikaubandus on sajandeid olnud inimeste põhiõigus, ning toob sellega seoses välja Soome silmakirjalikkuse Eestist ja Venemaalt sissetoodava alkoholi kavatsetava piiramise puhul.

Herlin tõdeb, et nii kaua kui Soome ja Rootsi vahel on piir olnud, on piirikaubandus olnud läänepoolse Põhja-Soome ja idapoolse Põhja-Rootsi vana ja hea traditsioon. Vajalikku kaupa on alati ostetud sealt, kust see on kasulikum.

Ka üle Soome ja Eesti ning Soome ja Venemaa piiri on kaubandussuhteid peetud mitte ainult viimastel aastatel, vaid juba aastasadu.

Nüüd on aga sotsiaaldemokraatliku Soome mõjuvõimas kaksikmoraaliga Alko ootamatult avastanud piirikaubanduse ohud. Kuna Viiburist ja Eestist saab õlut odavamalt, siis tuleb see keelata! Selles võitluses ei jää Alko üksi. Teda toetavad nii kaupmehed kui teenindajad, kellele ei meeldi, et Eestist ja Venemaalt saab ka toitu ja teenuseid odavamalt.