?kele ravib Läti majandust
Ülesanne ei ole kerge, eesmärgi saavutamiseks tuleb täiendada seadusi, vähendada bürokraatiat, panna erastamisele riigi omanduses olevad suurettevõtted ning tuua riiki enam välisinvesteeringuid.
«Olen kindel, et käesoleva aasta teisel poolel on juba esimesi märke sellest, et asjad liiguvad paremuse poole,» ütles peaminister.
Ärimees ?kelel, keda peetakse üheks rikkamaks Läti meheks, on vähe poliitilisi kogemusi. Peaministritoolile sattus ta pärast seda, kui omavahel nääklevad parteid ei tulnud kahel korral toime valitsuse moodustamisega. Nüüd on ?kele koalitsiooni eesotsas, kuhu kuulub kuus parteid.
Läti oli saavutamas nelja-protsendilist majanduskasvu, kui Läti suurima panga Banka Baltija sulgemine vallandas panganduskriisi.
?kele ei ole oma tulevikunägemustes tumedaid toone säästnud ning on rahvast korduvalt hoiatanud, et ebameeldivad ja rasked otsused on tulemas.
Kaks valitsuspoliitika põhipunkti on eelarvedefitsiidi vähendamine ja järgmine erastamisvoor, mille nimekirja on kantud suured riigiettevõtted, nagu Ventspilsi naftaterminaal, Läti Gaas, elektrienergia tootja Latvenergo ning Läti Merelaevandus.
?kele loodab aasta lõpetada valitsuse planeeritud 60 miljonist latist madalama eelarvedefitsiidiga, rääkides 40 miljoni suurusest puudujäägist. Sellist ülempiiri soovitanud ka rahvusvaheline valuutafond.
Riigifirmade sajaprotsendilist erastamist ?kele sel aastal veel reaalseks ei pea.
«Selliste suurte ja oluliste ettevõtete puhul tuleb kõik projektid hoolikalt läbi kaaluda,» ütles ?kele. Küll aga loodab peaminister, et tema ametisoleku aja lõpuks on vähemalt osa olulisemate riigiettevõtete aktsiaid eraomanduses.
?kele ei soovi tähelepanuta jätta ka riigivalitsemise sotsiaalset aspekti ning on vastu sotsiaalsete pingete tõusule seoses reformidega.
Hiljaaegu kiitis valitsus heaks eelarveliste asutuste töötajate miinimumpalkade tõstmise, kuid pensionäride olukord on kõrge inflatsiooni ning järjest tõusvate kütte- ja kommunikatsiooniteenuste hindade tingimustes raske.
Lati kursi stabiilsuse suhtes, mille vahetuskurss USA dollariga on püsinud 0,53--0,54 tasemel, on ?kele optimistlik. «See (lati stabiilsus) on üks meie kõige positiivsemaid omadusi, me võime alati öelda, et meil on stabiilne valuuta,» lausus ?kele. REUTER