17. märts 1996
Jaga lugu:

Aktsiate hinnal on veel kasvuruumi

Lääneriikides on aktsia tootlus keskmiselt 16 protsenti, mis on mõni protsent kõrgem kui aktsiatega konkureerival deposiidil.

Stabiilsel turul arvestatakse keskmiseks aktsiatootlikkuse indeksiks (price/earning -- P/E) 6 kuni 8. 20protsendilise tootluse juures toob aktsia investorile paigutatud kroonid tagasi 5 aastaga.

Praegu on Eesti poole aasta vanuse aktsiaturu mitmel nn vanal olijal on P/E alla viie, seega on tulu ühe aktsia kohta üle 20 protsendi aastas. Tabelis toodud aktsiatest on kõige väiksema tootlusega Saku õlletehase aktsia, mille P/E on 7,8. Saku aktsia on oma laele väga lähedal, kõrgemale tõustes kaotab ta oma atraktiivsuse deposiidiga võrreldes.

«Kui nüüd väga pragmaatiliselt mõelda, siis peaksid investorid lugema need Eesti õllekõhud üle ja liitma kokku nende mahutavuse -- see on Saku aktsiate konservatiivne hind,» lausus Tallinna Panga juhatuse esimees Guido Sammelselg.

Kõige kiiremini peaks paigutatud raha tagasi tooma Norma aktsia -- vähem kui nelja aastaga. Samas ei ole Norma aktsia täiesti likviidne.

Tallinna Panga juhatuse aseesimehe Targo Rausi sõnutsi on praegu võimalik teenida märkimisväärselt Norma aktsiaga, kuid seda juhul, kui Norma aktsionäride aastakoosolekul otsustatakse saada avalikuks aktsiaseltsiks.

«Kui aktsiad vabalt kaubeldavaks ei muutu, võib neid hiljem olla väga raske maha müüa,» lausus Raus.

Hetkel on Eesti aktsiaturul kõige likviidsemad pangasektori aktsiad. Kaubandus- ja tootmisettevõtete puhul on riski aste suurem, pangandus on seevastu stabiilsem.

Pankade aktsiatel on olemas kindel taust, mistõttu Targo Rausi väitel siin suuri hinnakõikumisi ette näha pole. Kabandus- ja tööstusettevõtete aktsiate hinnad võivad hakata sõltumata prognoositavast kasumist kõikuma erinevate mõjutegurite tõttu.

Näiteks Tallinna kaubamaja aktsia hinda mõjutab positiivses suunas see, et kaubamaja maksab dividende. Samas avab 2. aprillil Tallinna kaubamajale suhteliselt lähedal oma kaubamaja Stockmann, mis võib vähendada kaubamaja kasumit, see mõjutab omakorda aktsia hinda.

Guido Sammelselja hinnangul võib Tallinna kaubamaja aktsia hinda perspektiivis mõjutada ka see, et Tallinna kesklinna ehitatakse juurde veel mõni Stockmanniga võrdväärne kaubamaja. «Kaubandus on kõige teravamalt seotud konkurentsiga,» lausus Sammelselg.

Targo Rausi sõnutsi sõltub see, milliseid aktsia osta, ostja närvikavast. «Kes väga suur riskija ei ole, see ostab neid aktsiaid, millel on mingisugune minevik juba olnud,» lausus Raus.

«Ega tugeva närvikava jaoks ei ole turul palju kaupa,» kinnitas Guido Sammelselg. Sellesse klassi nimetas ta näiteks Tamsalu TERKO aktsiad, kus on võimalik palju võita, aga ka palju kaotada.

Lääneriikides sõltub aktsiaost sellest, kui palju on ostja nõus riskima. Investor arvesteb sellega, et võib kaotada kogu paigutatud raha, kui ta võib ka seejuures teenida kiiresti suurt kasumit. Kui ta on nõus kaotama mingi osa, kuid mitte kõike, siis on aktsiate tootlus väiksem. Minimaalse riski puhul on tootlus kõige lähemal aktsiatega konkureerivale deposiidile.

Hoiupanga juhatuse aseesimehe Aavo Koka sõnul prognoosib Hoiupank oma kasumiks sellel aastal 50 miljonit krooni, mis on 18 miljonit krooni vähem kui analüütikute pakutud 68 miljonit krooni.

Tallinna Pank prognoosib oma kasumiks samuti 10 miljonit krooni väiksemat summat kui analüütikute pakutud 55 miljonit krooni. Targo Raus arvab, et pankade endi pakutud konservatiivsed kasuminumbrid jäävad suure tõenäosusega alla tegelikule kasumile.

Rausi hinnangul võib praegu kõige suuremat likviidse aktsia hinna tõusu oodata Eesti Forekspangalt, kes tuli Hansapangast, Hoiupangast ja Tallinna Pangast hiljem turule. Seda just loodetava suure kasumi arvel, mille graafikust on Eesti Forekspank esimese kahe kuu tulemuse põhjal isegi ees.

Äsja turule tulnud Ühispanga aktsia tõusu-langust on raske prognoosida seetõttu, et Ühispank kavandab aktsiate emissiooni, mille maht pole teada, märkis Raus.

Jaga lugu:
Hetkel kuum