• OMX Baltic0,23%293,21
  • OMX Riga0,61%890,71
  • OMX Tallinn−0,03%1 863,38
  • OMX Vilnius0,09%1 137,94
  • S&P 5002,13%5 638,94
  • DOW 301,65%41 488,19
  • Nasdaq 2,61%17 754,09
  • FTSE 1001,05%8 632,33
  • Nikkei 2250,72%37 053,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93
  • OMX Baltic0,23%293,21
  • OMX Riga0,61%890,71
  • OMX Tallinn−0,03%1 863,38
  • OMX Vilnius0,09%1 137,94
  • S&P 5002,13%5 638,94
  • DOW 301,65%41 488,19
  • Nasdaq 2,61%17 754,09
  • FTSE 1001,05%8 632,33
  • Nikkei 2250,72%37 053,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93
  • 18.03.96, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti suurpanku meelitab euroturg

«Hansapangal on sel aastal kavas võtta sisse 20 miljoni dollari suurune eurolaen, mille müümist korraldavad teistele rahvusvahelistele pankadele USAs asuv Bankers Trust Bank ja Prantsusmaal asuv Banque Nationale de Paris,» ütles Hansapanga intressitoodete ja finantsriskide osakonna juhataja Erkki Raasuke.
Investorite leidmise eurolaenu paigutamiseks ja raha sissetoomiseks loodab Hansapank Raasukese sõnutsi lõpetada lähema kahe kuu jooksul.
«Hoiupangal on arutluse all olnud rahvusvahelise võlakirja emissiooni korraldamine. Selles osas ei ole konkreetseid otsuseid juhtkond vastu võtnud,» ütles Hoiupanga finantsdivisjoni asedirektor Heino Viik.
Sellel aastal on Viigi sõnul panga jaoks tähtis uue aktsiaemissiooni korraldamine, mis on oluline kapitali adekvaatsusenõude täitmiseks.
Tallinna Panga finantsdivisjoni direktor Martti Siimann ütles, et Tallinna Pangal on kindlasti plaanis euroturule minek. Kuid kuna hetkel on meil niivõrd palju muid finantseerimisprojekte pooleli, siis sellist vajadust lähima poole aasta jooksul kindlasti ei tule, lausus Siimann.
Hansapank oli Raasukese sõnul saanud pakkumusi mitmelt rahvusvaheliselt institutsioonilt nii eurolaenu kui ka võlakirjade emissiooni osas. Määravaks sai eurolaenu puhul selle struktuuri lihtsus ja paindlikkus, märkis Raasuke.
Näiteks laenu sissevõtmist saab jaotada vastavalt panga vajadusele ja ka tagasi maksta saab pank vajaduse korral varem, mis võlakirja puhul on välistatud. Samas on investorite ring laenuturu puhul väiksem, lisas Raasuke.
«Kohalikud pangad võivad paari aasta pärast teha enese finantseerimist neli kuni viis korda aasta jooksul. Eesti pankasid ei sunni pikemaajalist ressurssi otsima mitte niivõrd likviidsuse nõue, kuivõrd pikemaajaliste projektide finantseerimine,» ütles Raasuke.
Euroturule minekul tuleb Viigi sõnul sealt saadud raha hakata kohe ka paigutama, mis tähendab, et pangal peab olema piisavalt palju kliente, kellele laenu anda, või on pangal suured projektid, mida finantseerida.
«Enese finantseerimine rahvusvahelisel kapitaliturul on reaalne kolmele-neljale suuremale Eesti pangale, kuna näiteks rahvusvahelise emissiooni müümise korral välismaale soovitakse, et pangal oleks eelis teiste pankade ees,» ütles Investeerimispanga treasury-osakonna juhataja Priit Peerets.
«Kui ollakse rahvusvahelisel turul aktsepteeritud klient, siis tuleb pakkumusi rohkem, kui pangal raha vaja oleks,» lisas Peerets. Tema sõnul on ka oluline, et pank suudaks kaubelda raha hinna ja tingimuste üle.
Erkki Raasukese sõnul viib pank, juhul kui ta saab välisriikidest odavamat ressurssi, ka kohalike ressursside hinna samale tasemele. «See on ka põhjus, miks näiteks Hansapank pakub teistest Eesti pankadest raha paigutamise eest madalamat hinda,» märkis Raasuke.
Priit Peeretsi sõnul on euroturult saadavad ressursid soodsamad, kuna raha pakkumine on palju suurem. Näiteks on intressimäärad sõltuvalt valuutast madalamad, lisas ta.
Eesti esimese rahvusvahelise võlakirjade emissiooni sooritas Eesti Investeerimispank mahus 20 miljonit Saksa marka eelmise aasta novembris. Emissiooni korraldaja oli USA Chemical Investment Bank.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele