Sellel aastal on Viigi sõnul panga jaoks tähtis uue aktsiaemissiooni korraldamine, mis on oluline kapitali adekvaatsusenõude täitmiseks.
Tallinna Panga finantsdivisjoni direktor Martti Siimann ütles, et Tallinna Pangal on kindlasti plaanis euroturule minek. Kuid kuna hetkel on meil niivõrd palju muid finantseerimisprojekte pooleli, siis sellist vajadust lähima poole aasta jooksul kindlasti ei tule, lausus Siimann.
Hansapank oli Raasukese sõnul saanud pakkumusi mitmelt rahvusvaheliselt institutsioonilt nii eurolaenu kui ka võlakirjade emissiooni osas. Määravaks sai eurolaenu puhul selle struktuuri lihtsus ja paindlikkus, märkis Raasuke.
Näiteks laenu sissevõtmist saab jaotada vastavalt panga vajadusele ja ka tagasi maksta saab pank vajaduse korral varem, mis võlakirja puhul on välistatud. Samas on investorite ring laenuturu puhul väiksem, lisas Raasuke.
«Kohalikud pangad võivad paari aasta pärast teha enese finantseerimist neli kuni viis korda aasta jooksul. Eesti pankasid ei sunni pikemaajalist ressurssi otsima mitte niivõrd likviidsuse nõue, kuivõrd pikemaajaliste projektide finantseerimine,» ütles Raasuke.
Euroturule minekul tuleb Viigi sõnul sealt saadud raha hakata kohe ka paigutama, mis tähendab, et pangal peab olema piisavalt palju kliente, kellele laenu anda, või on pangal suured projektid, mida finantseerida.
«Enese finantseerimine rahvusvahelisel kapitaliturul on reaalne kolmele-neljale suuremale Eesti pangale, kuna näiteks rahvusvahelise emissiooni müümise korral välismaale soovitakse, et pangal oleks eelis teiste pankade ees,» ütles Investeerimispanga treasury-osakonna juhataja Priit Peerets.
«Kui ollakse rahvusvahelisel turul aktsepteeritud klient, siis tuleb pakkumusi rohkem, kui pangal raha vaja oleks,» lisas Peerets. Tema sõnul on ka oluline, et pank suudaks kaubelda raha hinna ja tingimuste üle.