Trükikojad kavatsevad hakata ise töölisi koolitama

Riikliku sidekooli lõpetanute tase on madal, et töötada kaasaegse sisseseadega trükikojas, põhjendas Reinsoo vajadust hakata ise trükitöölisi koolitama.

ASi Printall peadirektori Sergei T?ernovi sõnul on võimalik sõlmida sidekooli juhtkonnaga leping, et loodav trükitöösturite liit investeeriks kooli seadmetesse ja telliks vajaliku koolituse.

Ühiselt on kergem korraldada ka täiendkoolitust välismaal, sõnas Andrus Reinsoo. Näiteks neljakümne inimese kahepäevane koolitus Soomes maksab üle 50 000 krooni, mis käib ühele ettevõttele üle jõu, lisas ta.

Oskustega trükitööliste järele on suur nõudlus, mistõttu nad on üle makstud, väitis Reinsoo. Tema sõnul vajab trükitööliste turg liidu liikmete abil korrastamist. Koolitamine jookseb ühe ettevõtte jaoks tühja, kui teine, konkurent, töölise üle maksab, selgitas Reinsoo.

«Probleemiks on ümbrikupalka maksvad ettevõtjad,» lisas ta.

ASi Aldus tegevdirektori asetäitja Taavi Torgo sõnul on Eestis keldritrükikodasid, mille teenused on odavamad, kuid tööliste palk konkurentide omast kõrgem.

Kui liidu liikmed on trükkaleid ühiselt koolitanud, saab kokku leppida, et üksteiselt tööjõudu üle ei meelitataks, pakkus Reinsoo lahenduse.

Sergei T?ernov nägi trükitöösturite liidu eesmärki ka võlglaste musta nimekirja koostamises. Praegu jätavad mõned tellijad näiteks Tallinnas trükikojale maksmata, aga nad jätkavad ringi Tartus, Haapsalus või Viljandis, lausus ta.

«Ühe seniajani tasumata arve suurus on 360 000 krooni,» tõi ASi Aho tegevdirektor Peeter Kukk näite nende firmale võlgu oldavast summast.

Liit peab lõikama petturitel ära võimaluse edasi petta, informeerides teisi liidu liikmeid pidevatest võlglastest, ütles Sergei T?ernov.