- OMX Baltic−0,32%300,33
- OMX Riga−0,22%891,6
- OMX Tallinn−0,34%2 074,1
- OMX Vilnius0,39%1 204,28
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,38%8 808,24
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic−0,32%300,33
- OMX Riga−0,22%891,6
- OMX Tallinn−0,34%2 074,1
- OMX Vilnius0,39%1 204,28
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,38%8 808,24
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Bosnia ülesehitamiseks kulub miljardeid dollareid
Pärast seda, kui 60 000meheline NATO väekontingent on taganud Bosnias suhteliselt rahuliku olukorra, on rahule konkreetsema sisu andmine edenenud üsna vaevaliselt. Bosnia taastama hakkamist on takistanud eelkõige rahapuudus ning 50 doonorriigi vahelised vaidlused abi jaotumise üle.
Nüüdseks on jõutud põhimõttelisele kokkuleppele, et finantseerimine jaguneb kolmeks. Ühe osa sellest annab Euroopa Liit, teise osa Ameerika Ühendriigid ja kolmanda osa ülejäänud riikide grupp. Iseäranis USA ei ole olnud rahul niisuguse jaotusega ja on väitnud, et Euroopa kohus on kanda suurem osa taastamiskuludest.
Praegu valitseb üldine mure sellepärast, et rahulik ülesehitustöö ei alga tõeliselt enne NATO jõudude Bosniast lahkumist.
Pärast doonorriikide Brüsseli konverentsi mullu detsembris ei ole suurt midagi juhtunud. Brüsseli optimistlikele lubadustele vaatamata ei ole lubatud raha Bosniasse jõudnud.
Kui arvestada mullu detsembris lubatud poole miljardi dollari suurusi investeeringuid, siis peaks Bosnia saama 1999. aastani koostatud ülesehitusplaani realiseerimiseks kokku 5,1 miljardit dollarit.
Maailmapanga president James Wolfensohn ütles, et sõjast laastatud Bosnia ülesehitamiseks on vaja üle viie miljardi dollari, kirjutas nädalaleht Die Zeit.
«90 protsenti jõujaamadest ning elektrikaablitest on hävitatud. Kolmandik koolidest ja haiglatest on varemetes,» ütles Wolfensohn.
«Linnades ja külades ei ole funktsioneerivat võimu. Ja samal ajal tuleb alustada üleminekut turumajandusele,» sõnas ta.
Wolfensohn ütles, et maailmapank ostab ehitusmaterjali ning saadab need Bosniasse kahjustatud elamute taastamiseks ning uute mjade ehitamiseks.
Möödunud nädalal teatas maailmapank, et laenab järgneva nelja aasta jooksul Bosniale 450 miljonit dollarit.
43 kuud kestnud Bosnia sõja käigus on pooled riigi elanikud olnud sunnitud kodu maha jätma: miljon inimest on põgenenud välismaale ja teine miljon elab Bosnias teises kohas. Eile teatas konflikti rahvusvaheline vahendaja Carl Bildt sellise komisjoni loomisest, kes aitab põgenikel oma kodukohta naasta.
Hetkel kuum
Komisjoni kuuluvad Euroopa inimõiguste kohtu, Bosnia moslemi-horvaadi föderatsiooni ja serbia vabariigi esindajad. Sellele komisjonile on antud Daytoni rahuplaanis lõplik õigus lahendada inimeste omandiprobleeme ehk müüa, üürida või vahetada kortereid ja maju ning saada omandi eest kompensatsiooni.
Bosnia ametiisikute andmetel on Bosnia sõjaeelsest elamufondist purustatud 20 protsenti ning vigastatud veel 40 protsenti.
Kolmapäeval tõmbas Bosnia valitsus suurema osa oma vägedest välja Sarajevo demilitariseeritud tsoonist. NATO väekontingendi maaväejuhtaja Bosnias kindralleitnant sir Michael Walker, kelle juhtivate väeosade ülesanne oli ära hoida Bosnia armee ja Horvaatia miilitsaüksuste konfliktid Bosnia armee tagasitõmbamisel, möönis teatud poliitiliste ja sõjaliste pingete olemasolu. Kuid ta avaldas ka veendumust, et Bosnia moslemi-horvaadi föderatsioon ei lagune. REUTER-BNS-DN-ÄP
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele