21. märts 1996
Jaga lugu:

Bosnia ülesehitamiseks kulub miljardeid dollareid

Pärast seda, kui 60 000meheline NATO väekontingent on taganud Bosnias suhteliselt rahuliku olukorra, on rahule konkreetsema sisu andmine edenenud üsna vaevaliselt. Bosnia taastama hakkamist on takistanud eelkõige rahapuudus ning 50 doonorriigi vahelised vaidlused abi jaotumise üle.

Nüüdseks on jõutud põhimõttelisele kokkuleppele, et finantseerimine jaguneb kolmeks. Ühe osa sellest annab Euroopa Liit, teise osa Ameerika Ühendriigid ja kolmanda osa ülejäänud riikide grupp. Iseäranis USA ei ole olnud rahul niisuguse jaotusega ja on väitnud, et Euroopa kohus on kanda suurem osa taastamiskuludest.

Praegu valitseb üldine mure sellepärast, et rahulik ülesehitustöö ei alga tõeliselt enne NATO jõudude Bosniast lahkumist.

Pärast doonorriikide Brüsseli konverentsi mullu detsembris ei ole suurt midagi juhtunud. Brüsseli optimistlikele lubadustele vaatamata ei ole lubatud raha Bosniasse jõudnud.

Kui arvestada mullu detsembris lubatud poole miljardi dollari suurusi investeeringuid, siis peaks Bosnia saama 1999. aastani koostatud ülesehitusplaani realiseerimiseks kokku 5,1 miljardit dollarit.

Maailmapanga president James Wolfensohn ütles, et sõjast laastatud Bosnia ülesehitamiseks on vaja üle viie miljardi dollari, kirjutas nädalaleht Die Zeit.

«90 protsenti jõujaamadest ning elektrikaablitest on hävitatud. Kolmandik koolidest ja haiglatest on varemetes,» ütles Wolfensohn.

«Linnades ja külades ei ole funktsioneerivat võimu. Ja samal ajal tuleb alustada üleminekut turumajandusele,» sõnas ta.

Wolfensohn ütles, et maailmapank ostab ehitusmaterjali ning saadab need Bosniasse kahjustatud elamute taastamiseks ning uute mjade ehitamiseks.

Möödunud nädalal teatas maailmapank, et laenab järgneva nelja aasta jooksul Bosniale 450 miljonit dollarit.

43 kuud kestnud Bosnia sõja käigus on pooled riigi elanikud olnud sunnitud kodu maha jätma: miljon inimest on põgenenud välismaale ja teine miljon elab Bosnias teises kohas. Eile teatas konflikti rahvusvaheline vahendaja Carl Bildt sellise komisjoni loomisest, kes aitab põgenikel oma kodukohta naasta.

Komisjoni kuuluvad Euroopa inimõiguste kohtu, Bosnia moslemi-horvaadi föderatsiooni ja serbia vabariigi esindajad. Sellele komisjonile on antud Daytoni rahuplaanis lõplik õigus lahendada inimeste omandiprobleeme ehk müüa, üürida või vahetada kortereid ja maju ning saada omandi eest kompensatsiooni.

Bosnia ametiisikute andmetel on Bosnia sõjaeelsest elamufondist purustatud 20 protsenti ning vigastatud veel 40 protsenti.

Kolmapäeval tõmbas Bosnia valitsus suurema osa oma vägedest välja Sarajevo demilitariseeritud tsoonist. NATO väekontingendi maaväejuhtaja Bosnias kindralleitnant sir Michael Walker, kelle juhtivate väeosade ülesanne oli ära hoida Bosnia armee ja Horvaatia miilitsaüksuste konfliktid Bosnia armee tagasitõmbamisel, möönis teatud poliitiliste ja sõjaliste pingete olemasolu. Kuid ta avaldas ka veendumust, et Bosnia moslemi-horvaadi föderatsioon ei lagune. REUTER-BNS-DN-ÄP

Jaga lugu:
Hetkel kuum