Mida uut tõi kehtima hakanud ravimiseadus?

Reeglid, mis nüüd seadu-sega on kehtestatud, on kehtinud juba päris tükk aega. Arvan, et ravimite reklaami keeld on põhjendatud. Võib-olla on ta jäigem kui Euroopa Liidus. Samas piirab see ravimite ohjeldamatut tarbimist. Seaduses on sees samuti punktid patsiendi õiguste kaitse kohta. Tähtis on, et patsiendid saavad eestikeelset infot ravimi kohta.

Eestis liigub kindlasti ka litsentseerimata ravimeid. Ravimiamet nõuab kaks korda aastas hulgimüüjatelt pikka ja keerulist aruannet. Seal on toodud ära kõik ravimid, nende kogused, tootjad, toomiskoht ja see, kellele nad on edasi müüdud. Aga ma usun, et paljud hulgimüüjad seda aruannet üldse ei esitagi.

Apteegid on Eestis praegu valdavalt erakätes. Kaks apteeki kuulub riigile ja umbes viiskümmend kuulub linnadele. Odava hinna tõttu ostetakse kõige rohkem Poola, Ungari, Bulgaaria ja Vene ravimeid. Sellel aastal prognoositakse ravimite läbimüügiks pool miljardit krooni. 1993. aastal toodi ravimeid sisse 132 miljoni krooni eest. Kasv on olnud rohkem kui kahekordne.

Ainsana tegeleb Eestis ravimite tootmisega Tallinna farmaatsiatehas. Ülejäänud firmad pakendavad. Arvan, et Nycomed SEFA ja GEA Eesti võiksid oma välispartnerite abil mingi tootmise käima panna.

Kehtima hakanud ravi-miseaduse mõjul suureneb tõenäosus, et ravimid, mida turustatakse apteekide kaudu või kasutatakse haiglas, on inimesele ohutud, efektiivsed ja kvaliteetsed.

Kui rääkida uue seaduse mõjust ravimite maaletoojatele, siis eelkõige loodan, et hakkab vähenema registreerimata ravimite eksport ühekordsete litsentside alusel. Nii tagab seadus võrdse ja ausa konkurentsi firmade vahel. Meie firmale ravimiseadus küll lisaprobleeme ei tekita, kuna peaaegu kõik meie poolt turustatavad ravimid on Eestis registreeri-tud.

Seadus keelab ravimite reklaamimise. Ravimite massiteabevahendites reklaamimise keeld on täiesti normaalne ja maailmas levinud praktika. Käsimüügiravimite reklaam on Euroopa Liidus lubatud. Kuni tootjad ei suuda tagada käsimüügiravimitele eestikeelseid pakendeid ja adekvaatset informatsioonilehte ravimi juurde, on loogiline, et ka neid ravimeid ei või reklaamida. Vestlustest ravimiametiga võin teha järelduse, et pole välistatud ravimi reklaam vähemalt apteekides, kui kõik esitatud nõuded on täidetud.

Arvan, et Eesti ravimitootmise perspektiivid paranevad. Kohaliku tootmise otstarbekus sõltub palju ka turu suurusest ja riigi majanduslikust olukorrast.