10 aastat pärast T?ernobõli

Enam kui 700 osavõtjaga konverentsi on korraldanud rahvusvaheline aatomienergiaagentuur (IAEA), maailma tervishoiuorganisatsioon (WTO), ÜRO toitlusorganisatsioon (FAO), OECD ja EL.

OECD ettekande kohaselt pääses T?ernobõli aatomielektrijaama reaktorist välja kuni neli protsenti reaktori kütusest ning radioaktiivseid heitmeid eraldus seal kümne päeva jooksul. Radioaktiivsuse hulgaks on pakutud 50 miljonit küriid, mis moodustab umbes kahekümnendiku enne 1963. a keelustamist tehtud tuumakatsetel õhku sattunud radioaktiivsetest heitmetest. Looduskaitseorganisatsioon Greenpeace on pakkunud radioaktiivsuse suuruseks isegi 200 miljonit küriid.

Katastroofi tagajärgede likvideerimisel osalenud 800 000 inimesest on praeguseks surnud paar tuhat. Ukraina ametlikel andmetel on ajavahemikus 1993--1994 surnud 1300 inimest, kelle surma põhjust seostatakse T?ernobõli õnnetusega.

Rängalt tabas T?ernobõli õnnetus ka Valgevenet, mis president Aleksandr Luka?enko andmetel kulutab kas otseselt või kaudselt kuni veerandi oma eelarvest õnnetuse tagajärgede likvideerimiseks.

Minister Ivan Keniki sõnul on saastatud Valgevene piirkondades haigestumine kilpnäärme-, rinna- ja verevähki kaks kuni kolm korda suurem kui teistes rajoonides.

Katastroofi ajal töötas T?ernobõlis neli reaktorit. Plahvatanud neljas reaktor kaeti 1986. a terasbetooniga, kuhu on tekkinud praod, mida kaetakse klaaskiu ja metallplaatidega. Praegu toodab T?ernobõli aatomieletrijaam kuus protsenti Ukraina elektrist.

Maailmas on kasutusel 15 T?ernobõli-tüüpi reaktorit, mis asuvad Venemaal, Ukrainas ja Leedus. Need toodavad nende riikide elektritarbest vastavalt 11,34 ja 75 protsenti. Ohutustingimuste parandamine on seni takerdunud raha taha. Lääne ekspertide hinnangul kulub ühe reaktori turvaliseks muutmiseks 20--30 mln dollarit, kuid Vene aseministri Viktor Sidorenko arvestuse järgi 100--150 mln dollarit.

19.--20. aprillil tulevad G7 riikide liidrid Moskvasse arutama tuumaenergiaga seotud küsimusi. KL-REUTER-ÄP