Hüvitusfond on välismaale investeerinud 33 miljonit
Hüvitusfondi tegevdirektori Arle Mölderi sõnul Hüvitusfondi investeerimisportfelli mahu suurenedes suurenevad ka välismaale tehtavad investeeringud.
Riigi väärtpaberiameti peadirektor Vahur Lokk arvas, et Hüvitusfondi raha paigutamine välismaale on poliitiline küsimus, mis nõuaks vastavat otsust.
«See on poliitiline küsimus,» arvas Vahur Lokk, «kas ergutada mõne lääne ettevõtja tegevust või paigutada see raha Eesti majandusse.»
Arle Mölderi sõnul investeerib Hüvitusfond välismaale eeskätt seetõttu, et hajutada riske.
«Oleme ikkagi investeerimisettevõte,» rääkis Mölder. «Arvestades Eesti suhtelist väiksust, samuti pangandus- ja ettevõtlussektori ning väärtpaberituru väiksust ja Hüvitusfondi suurust sellega võrreldes, peamegi minema välismaale, et enda riske paremini juhtida ja hajutada.»
«Sellise otsuse põhjus on muidugi fondi usaldusväärsuse ja ohutuse tõstmine, kuivõrd lääne tsiviliseeritud turgudel on kahtlemata võimalik tunduvalt ohutumaid ja kindlamaid investeeringuid leida kui Eestis,» lisas Vahur Lokk. «Loomulikult väheneb samal ajal nendelt investeeringutelt saadav tulu.»
Hüvitusfondi investeeringute direktor Kalev Raidjõe kinnitas, et intressimäär Eestis on üks Euroopa kõrgemaid.
«Sellega kaasneb, et me toimime just Eesti majanduskeskkonnas ja oleme sõltunud ka Eesti majanduspoliitilisest riskist,» selgitas Raidjõe.
Hüvitusfondi välismaale investeeritud 33,66 miljonit krooni jaguneb kolme partneri vahel -- USA suures Clearing House'is Fimat, mis tegeleb põhiliselt tulevikutehingutega, on 1,3 mln krooni, Hansa Asset Managemendi kaudu on investeeritud Läti ja Leedu väärtpaberiturule 18,9 mln krooni ning ?veitsi Julius Baeri Banki 13,46 mln krooni.
Julius Baeri Bank on põhiprintsiibilt ?veitsi pank, kellel on filiaale maailma 15 riigis. 1995. a haldas pank 38 miljardit dollarit kliendi raha.
Kalev Raidjõe sõnul tegi Hüvitusfond portfelliinvesteeringu New Yorgi filiaali.
«Välismaale investeerimine on suhteliselt keeruline,» rääkis Raidjõe. «Protseduuri- reeglid, mis meile esitati, olid keerulised ja suurt osa mängisid soovitused. Meie oleme riigifond ja meid aktsepteeritakse kui väga head partnerit. Soovituse saime teistelt Eesti kommertspankadelt, kes on USA ja Euroopa turule läinud juba enne meid.»
1995. a oli Hüvitusfondi Julius Baeri Banki tehtud investeeringu tulusus 15,6%.
«See ei ole sugugi halb, kui seda meie Eesti turuga võrrelda,» lisas Raidjõe. «1995. a keskmine tulusus oli Hüvitusfondil 14,15%. Ma arvan, et me tõenäoliselt suurendame selliseid investeeringuid, kui meie kapitalimaht suureneb.»
Arle Mölder lisas, et tõenäoliselt Hüvitusfondi partnerite arv välismaal ei suurene. «Partnerite arv võib jääda samaks, kuid summad, mida me praeguste partnerite kaudu välismaal investeerime, kindlasti suurenevad,» rääkis Arle Mölder.