9. aprill 1996
Jaga lugu:

Alustuseks eritingimused

Ehitus vanalinnas nõuab rea paberite hankimist, millest esimene on ajaloolised eritingimused

Vanalinna maja, korteri või büroopinna omanik on tavaliselt vara omandades alla kirjutanud mälestiste kaitsekohustuste teatisele. Heal juhul on ta läbi lugenud ka vanalinna kaitsenõukogu põhimääruse ja seda allkirjaga kinnitanud. Sageli rõõmuga millele tahes alla kirjutanud vastne varaomanik rutiinsete ehitusprobleemidega rinda pista ei taha ning annab pinna rendile kohustusega seal remont teha.

Vanalinna reeglitest informeerimata üürnik peaks võtma ühendust riigi või Tallinna muinsuskaitseametiga, kuna põhjalikumaks remondiks, mis ületab tapeedi vahetuse või seinte valgendamise, on vaja tellida ajaloolase või litsentsi omava arhitektuuribüroo käest arhitektuuriajaloolised eritingimused.

Eritingimused sätestavad igal objektil lubatu ja keelatu ning on eelmaterjal projekteerija jaoks. Sageli arvatakse, et spetsialistilt tellitud eritingimustest piisab, ega teata, et needki tuleb riigi ja Tallinna muinsuskaitseametis kooskõlastada. «Kui ajaloolane saab tellija käest raha, siis võib ta olla natuke liberaalsem,» põhjendab Tallinna muinsuskaitseameti peaspetsialist Jaan Sotter topeltkooskõlastamist.

Paralleelselt eritingimuste hankimisega võib Sotteri sõnul hakata taotlema projekteerimisluba, mis osutub vajalikuks ka siis, kui ei planeerita remonti, vaid ruumide otstarbe vahetust.

Ilma eritingimusteta vanalinnas projekteerimisluba ei anta. Projekteerimisloa olemasolul võib restaureerimislitsentsi omav projekteerija hakata projekteerima.

Et projekteerija tohiks objektil tegutseda, peab ta muinsuskaitseametilt luba küsima. Ka uurimuste tegemiseks.

Uurimuste käigus ilmnevate väärtuste korral lülitatakse alltöövõtjana töösse restaureerija, kelle ülesandeks jäävad spetsiifilised tööd. «Arhitekti oskus seisnebki selles, et ta teab, millal ja kust spetsialisti leida,» määratleb Sotter arhitekti vastutuse.

Uurimistel peaksid muinsuskaitseorganid Sotteri sõnul silma peal hoidma.

Kui projekt valmis, siis lisaks tavapäraste ametkondade kinnitustele kooskõlastatakse vanalinna objekti projekt riigi muinsuskaitseametis ja kui eritingimused on käinud läbi ka Tallinna muinsuskaitseametist, siis sealgi. Kinnitatud projekt lubab tellijal pöörduda ehitusinspektsiooni poole palvega saada ehitusluba. «Ehituse hulka käib ka lammutamine,» juhib Sotter tähelepanu tihti ununevale asjaolule. Samas rõhutab ta, et ehitusluba ja kinnitatud projekti ei ole vaja väga väikeste sanitaarremonditööde puhul, kuid muinsuskaitse luba nõutakse peaaegu alati.

Ehitusloa saamiseks peab olema tellija palganud ehituse järelevalve tegija ja muinsuskaitse loagi saab vaid siis, kui objektil teostab järelevalvet litsentsiga projekteerija. Enne, kui ehitaja hoonele käed külge lööb, kontrollivad muinsuskaitse ametnikud, et sellel oleks vanalinnas töötamise litsents.

Kui remonti või ümberehitust vajab vanalinnas suhteliselt uus hoone, mis muinsuskaitseväärtust ei kujuta, siis võidakse ühekordne litsents anda ka tavalisele ehitusfirmale.

Riigi muinsuskaitse peadirektori Jaan Tamme sõnul reglementeerib vanalinnas toimuvat muinsuskaitseseadus, kohaliku omavalitsuse korraldusseadus ning planeerimis- ja ehitusseadus.

Kui muinsuskaitseseaduse kohta on vastu võetud kümmekond valitsuse määrust, mis näitavad ära tegutsemisjuhendid, siis planeerimis- ja ehitusseadusega pole nii kaugele jõutud. «Seadus on väga hea, kuid liiga tulevikuline,» kommenteerib Tamm.

Kolme seaduse omavahelises toimivuses on katmata punkte, mis annab omavolitsejatele võimaluse isepäi tegutseda. «Kui keegi hakkab omavolitsema, siis on osaval advokaadil võimalus olukorrast välja tulla,» viitab Tamm puudulikele seadusaktidele. «Praeguses sogases vees on võimalik kalu püüda.»

Varem karistavat võimu omanud Tallinna muinsuskatseameti käest on karistusmeetmed läinud riigi muinsuskaitseameti kätte. «Oleme jäänud liikluspolitseiks, kes peab rikkuja kinni, aga ei karista, vaid esitab kõrgematele organitele,» tõmbab Sotter paralleele. Samas tunnistab Sotter, et esildisi on vähe tehtud. «Ei tea, kas oleme liiga head või liiga laisad, aga me ei looda trahvidele, vaid teadlikkusele,» usub Sotter ümbertegemiste kulukuse ja ebamugavuse jõusse.

Riigi muinsuskaitseameti vaneminspektori Hain Tossi väitel tahetakse seadust muuta, mis annaks Tallinnale taas võimaluse rohkem iseendaga tegeleda.

Jaan Sotteri sõnul võib muinsuskaitsereeglitest abi olla tänapäevanõuetest kõrvalehiilimisel. Nii võivad konflikti sattuda muinsuskaitse ja tuletõrjenõuded. «Sel juhul klaarivad erinevad asjamehed ise olukorra,» räägib Sotter lahendusest, mis tagab tuleohutuse, kuid ei vasta normidele.

Jaga lugu:
Hetkel kuum