Alustuseks eritingimused

Paralleelselt eritingimuste hankimisega võib Sotteri sõnul hakata taotlema projekteerimisluba, mis osutub vajalikuks ka siis, kui ei planeerita remonti, vaid ruumide otstarbe vahetust.

Ilma eritingimusteta vanalinnas projekteerimisluba ei anta. Projekteerimisloa olemasolul võib restaureerimislitsentsi omav projekteerija hakata projekteerima.

Et projekteerija tohiks objektil tegutseda, peab ta muinsuskaitseametilt luba küsima. Ka uurimuste tegemiseks.

Uurimuste käigus ilmnevate väärtuste korral lülitatakse alltöövõtjana töösse restaureerija, kelle ülesandeks jäävad spetsiifilised tööd. «Arhitekti oskus seisnebki selles, et ta teab, millal ja kust spetsialisti leida,» määratleb Sotter arhitekti vastutuse.

Uurimistel peaksid muinsuskaitseorganid Sotteri sõnul silma peal hoidma.

Kui projekt valmis, siis lisaks tavapäraste ametkondade kinnitustele kooskõlastatakse vanalinna objekti projekt riigi muinsuskaitseametis ja kui eritingimused on käinud läbi ka Tallinna muinsuskaitseametist, siis sealgi. Kinnitatud projekt lubab tellijal pöörduda ehitusinspektsiooni poole palvega saada ehitusluba. «Ehituse hulka käib ka lammutamine,» juhib Sotter tähelepanu tihti ununevale asjaolule. Samas rõhutab ta, et ehitusluba ja kinnitatud projekti ei ole vaja väga väikeste sanitaarremonditööde puhul, kuid muinsuskaitse luba nõutakse peaaegu alati.

Ehitusloa saamiseks peab olema tellija palganud ehituse järelevalve tegija ja muinsuskaitse loagi saab vaid siis, kui objektil teostab järelevalvet litsentsiga projekteerija. Enne, kui ehitaja hoonele käed külge lööb, kontrollivad muinsuskaitse ametnikud, et sellel oleks vanalinnas töötamise litsents.

Kui remonti või ümberehitust vajab vanalinnas suhteliselt uus hoone, mis muinsuskaitseväärtust ei kujuta, siis võidakse ühekordne litsents anda ka tavalisele ehitusfirmale.