Halduskohus kinnitas Kalevi erastamise seaduslikkust

Aredato vaidlustas Kalevi aktsiate erastamise peamiselt põhjusel, et erastamisagentuur olevat varjanud erastamises osalenute eest erastamisagentuuri (EEA) nõukogu otsust 5. oktoobrist 1994, mille kohaselt võrdsete pakkumuste korral pidi eelistama riigile suurema reserveeritava osaga pakkumust.

Aredato esindaja vandeadvokaat Mare Lusti väitel oli EEA nõukogu just sellest juhindudes 30. augustil 1995 Kalevi aktsiaid erastades eelistanud Talinvesti pakkumust, kes reserveeris riigile 45 protsenti aktsiatest, samal ajal kui Aredato reserveeris riigile vaid 20 protsenti aktsiaid.

Kohtus tunnistusi andnud Liina Tõnisson kinnitas, et tema polnud 5. oktoobri otsusest isegi teadlik.

Mihkel Pärnoja aga sõnas, et erastamisagentuuri nõukogu otsused pole nõukogu liikmetele siduvad ning et Kalevi aktsiate erastamisotsust langetades olid nõukogu liikmed hääletanud suva järgi.

Tuginedes tunnistajate ütlustele jättiski Tallinna halduskohus Aredato kaebuse rahuldamata, kinnitades sellega Kalevi erastamise seaduslikkust.

Mare Lust lausus kohtuotsust kommenteerides, et EEA nõukogu tegevuses puuduvad kindlad mängureeglid, millest olevatki tingitud nõukogu nn suvaotsused. Ta võrdles EEA nõukogu tööd määramatu olukorraga Venemaal, kus samuti kindlad mängureeglid puuduvad.

ASi Aredato juhatuse esimees Tõnu Nuude ütles, et ilmselt esitavad nad halduskohtu otsuse suhtes edasikaebuse.

Erastamisagentuuri esindaja vandeadvokaat Üllar Talviste ja Kalevi erastamiskonkursi võitnud Talinvesti esindaja Aare Tark avaldasid 9. aprilli kohtuistungil kahtlust, kas Aredato nõudmine kuulutada välja Kalevi uus erastamiskonkurss on üldse õiguspärane. Keegi pole ju Kalevi erastamise väljakuulutamise seaduslikkust vaidlustanud, ka Aredato mitte.