Praeguse erastamisseaduse alusel tuleb parima pakkumuse väljavalimisel võtta aluseks ostuhind ja kehtestatud lisatingimused (investeerimiskohustus, äriplaan jm).
Erastamisseadusesse tehtavad muudatused asetavad aga rõhu erastaja taustale. Pakkumise esimeses voorus teeb erastamisagentuur (EEA) kindlaks, milline on ostja finantsolukord, kas tal on erastatava firmaga eelnevad koostöölepingud, on tal ligipääs vajalikule tehnoloogiale jne. Alles teine pakkumisvoor arvestab ostuhinda.
«Tausta uurimisel on mõte, sest primaarne pole see, kui palju keegi parajasti raha suudab pakkuda, vaid see, mida suudetakse ettevõttega teha,» sõnas ASi N-Terminaal juhatuse esimees Aadu Luukas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
ASi Pindi Invest juhatuse esimees Rein Kilk aga lausus, et kuna ettevõtte taust on üldiselt niigi teada, muutub erastamisprotsess, mille rõhuasetus on tausta uurimisel, subjektiivseks: «Siis saab alati millelegi viidata.»
EEA peadirektori Väino Sarneti sõnutsi antakse paranduste kohaselt kõigile võrdne järelmaksuvõimalus, kuid selle ulatust vähendatakse.
Kuna firmadele, kelle aktsiatest 51% kuulub Eesti kodanikele, on antud võimalus kasutada ostmisel kümneaastase kestusega järelmaksu, on tekkinud olukord, kus formaalselt on ostjate hulgas välisfirmasid vaid kuus protsenti. «See number ei vasta kaugeltki tegelikkusele,» sõnas Sarnet.
«Nii kaob vajadus mõelda välja kombinatsioone, kuidas puhast verd saada,» toetas valitsuse sammu SRV Kinnisvara arendusdirektor Indrek Toome. «Osale eesti kapitalistidest see kindlasti ei meeldi, kuid nii saab turuõhustik puhtaks,» ütles ta.
Kui erastamine oleks algusest peale toimunud võrdsetel tingimustel, ei peaks me Toome sõnutsi praegu tundma ka väliskapitali leigust: «Miljonite asemel oleksid siia tulnud vajalikud miljardid.»
Rein Kilk möönis, et kuigi veri on paksem kui vesi, peab maksma siiski raha. «Muidugi oleks hea, kui kohalikule kapitalile jääks eelised, ent võrdsus teeb erastamise objektiivsemaks,» lisas Kilk.
Aadu Luukas aga ei poolda enda sõnul kodu- ja välismaise kapitali võrdsustamist, sest rahvusliku kapitali tagasisaamiseks kuluks põlvkondi. Mida rohkem on riigis rahvuslikku kapitali, seda parem kogu kultuurile, lisas ta.
Ka ASi Mainor president Ülo Pärnits lausus, et eestlaste ehitatud vabrikuid peaksid saama osta ennekõike eestlased ise. «Me ei pea vara madala hinna eest välismaalastele maha müüma,» viitas Pärnits Balti ASi müümisele ameeriklastele, kes said ostmiseks raha Eesti Krediidipangast.