Poseidoni direktor Jüri Sõber ei avalda üldse imestust küsimuse peale, miks asub ettevõte Tartumaal Ülenurme vallas Tõrvandis ja mitte näiteks mere ääres või Peipsi kaldal. «Turustamise kandi pealt on see parim koht,» õigustab ta firma asukohta. «Eriti, kui silmas pidada, et poole toodangust müüme Lõuna-Eestis.»
«Orienteerusime ümber Eesti turule,» räägib Sõber, kes tuli Remedia arendusdirektori kohalt Tartumaale kalatööstust juhtima, olles edasi Remedia juhatuse liige ja konsultant.
«Kala töötlemine oli Remediale kaunis tundmatu,» meenutab ta. «Aastaga oleme aga hoopis teise tunde sisse saanud ja hakkame suurema turu suunas vaatama. Enne tootmise laiendamist ei tasu aga Venemaa turule tungida, sest seal ei huvita kedagi väikesed partiid.»
Seitsmeteistkümne töötajaga Poseidoni kuukäive on vaid veidi üle 300 000 krooni. Sõbra sõnul on firma vanad võlad omal jõul kustutanud ning loodab lähikuudel kasumisse jõuda.
«Olime Poseidonit ostes teadlikud, et me kaua aega sealt otsest kasu ei saa,» lisab Remedia kommetsdirektor Sirje Potisepp. «Me pole kunagi endale eesmärgiks seadnud toota sama palju, kui toodab näiteks Viru Rand või Makrell.»
Kalatöötlemise tööstus on Sõbra sõnul tehnoloogiliselt üpris lihtne: tooraine ladu -- suitsuahi -- valmistoodete ladu. Üle 100 kuupmeetrise mahutavusega sügavkülmik pärineb Soomest, pakkimismasinad Saksamaalt.
600 000 krooni maksva komplektse kalasuitsetamise ahju on valmistanud endine Kirovi kalurikolhoosi eksperimentaalne laevaremonditehas, praegune AS Miiduranna Tehas.
Kokku on Poseidonis seadmeid vaid paari miljoni krooni eest. Kaarhall, kus varem toodeti telliseid, on ümber ehitatud ja vastab omanike sõnul täielikult toiduainetetööstusele esitatavatele sanitaarnõuetele. Kala puhastamine, fileerimine, soolamine ja marineerimine käib käsitsi.
Eestis pole kellelgi ülevaadet, kui palju on meil üldse kalatöötlemisettevõtteid.
Külmutatud kala vahendava Merling Kaubanduse Äriagentuuri ASi direktori Maire Püvi sõnul on neil kliente, kellele nad müüvad nädalas paar tonni külmutatud kala, üle 30. «Pisikesi tegijaid, kellele müüme nädalas paarsada kilo, on mitu korda rohkem,» arvutab Püvi. «Suured kalatöötlemisfirmad meilt enam kala ei osta, vaid hangivad ise.»
Külmutatud makrelli ehk skumbriat ja heeringat impordivad Eestisse peamiselt Norra, Taani ja Iirimaa. «Kui meil on rohkem raha, ostame kala otse Taanist või Norrast ja toome külmutusautodega ise kohale,» räägib Sõber. «Kui raha vähem, ostame külmutatud kala paari tonni kaupa importijatelt.»
Külmutatud kala improtijad kurdavad turukonkurentsi üle: kalatöötlejad meelitavad nendega lepingu sõlminud autojuhte tooma kalakoormaid otse töötlejatele.
Sõbra sõnul on skumbria hind maailmaturul tõusnud aastaga kaks korda. «Meie toodangu hind on samal ajal ehk tõusnud vaid kolmandiku võrra,» võrdleb Sõber.
Lisaks skumbriale ja heeringale töötleb Poseidon kodumaist forelli ja kilu. «Forelli ostame kalakasvandustest,» selgitab Sõber. «Sügisel käisime kaluritelt kilu kokku ostmas. Vürtsikilule leiab Eestis alati tarbija.»
«See jutt, et piirame kala importi ning hakkame ainult kodumaist kala sööma, ei kõlba kuhugi,» on Püvi resoluutne. «Inimene tahab laia sortimenti. Näiteks skumbria on eestlasele juba vägagi tuttav kala.»