«Meie arvates on defitsiit Eesti jaoks liiga suur,» nentis IMFi esindaja Eestis Basil Zavoico.
Avalik sektor hõlmab riigi keskvalitsust, kohalikke omavalitusi ja sotsiaalkindlustusfonde. Avaliku sektori defitsiit tähendab, et sektori kulutused sellel aastal on IMFi andmetel 3,8% SKTst ehk umbes 1,9 miljardi krooni võrra avaliku sektori tuludest suuremad.
Rahandusminister Mart Opmann lausus, et avaliku sektori defitsiit on suhtumise ja arvutamise küsimus. «Läbirääkimistel IMFiga ei jäänud kõlama ühest seisukohta, kellel on õigus,» märkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
IMFi arvutustel koosneb Eesti avaliku sektori defitsiit kolmest suuremast osast. Umbes 300 miljonit krooni moodustab sotsiaalkindlustusfondi ülejääk eelmisest aastast. Umbes 600 miljoni kroonise osa moodustab kohalike omavalitsuste laenuvõtmine. 900 miljoni kroonise osa defitsiidist moodustab välisraha kulutamine. Siia hulka on arvatud sellel aastal võetavad välislaenud.
Rahandusminister ei pidanud Eesti jaoks tõsiseks probleemiks IMFi poolt defitsiidi sisse arvatud sotsiaalfondi ülejäägi kulutamist ning välislaene.
Samas nentis Opmann, et valitsus nõustus vastavalt IMFi soovitusele pöörama tõsisemat tähelepanu kohalike omavalitsuste laenamisele.
«Esiteks tuleks viia omavahel proportsiooni kohalike omavalitsuste ja riigi laenuvõtmise piirid. Ja teiseks on juba viimistlemisel kohalike omavalitsuste maksujõuetuks tunnistamise seadus,» rääkis Opmann. Seadus käsitleb lahendusi omavalitsuse maksujõuetuks osutumise korral.
Zavoico sõnutsi võib kulutuste tunduvalt suurem osakaal avalikus sektoris mõjuda kaheselt. Esiteks, kuna suurema kulutamise tõttu suureneb Eestis nõudlus kaupade järele, ent pakkumine mitte, võivad tõusta hinnad ning suureneda inflatsioon.
Samuti võib defitsiidi arvel suureneda import, millega kaasneks raha väljavool Eestist ning seega ka suureneks kaubandusbilansi puudujääk.
IMF prognoosis Eesti 1996. aasta inflatsiooniks ilma avaliku sektori defitsiiti arvestamata 20--25%. 3--4% defitsiidiga võib inflatsioon saada tõsiseks probleemiks aasta lõpu poole, lausus Zavoico.
IMF prognoosib Läti ja Leedu selle aasta defitsiidiks vastavalt 2% ja 3% riikide SKTst. Eelmisel aastal oli Eestil Balti riikidest madalaim defitsiit -- umbes 1%, võrreldes lõunanaabrite umbes 3 protsendiga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
«IMF soovitab Eestile defitsiidi vähendamiseks kombinatsiooni jooksvate kulutuste vähendamisest ja osalisest edasilükkamisest ning võib-olla ka väikesel määral maksude tõstmisest,» sõnas Zavoico.
Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja Aare Järvan lausus, et keskpanga andmetel oli Eesti avaliku sektori bilanss eelmisel aastal enam-vähem tasakaalus. «Ent sellel aastal võib defitsiit küll üle 3% tõusta,» märkis ta. Järvani sõnul seisneb suurim probleem selles, et riigil puuduvad täpsed andmed ja kontrollimehhanism defitsiidi üle.
Järvan ütles, et valitsus saab defitsiidi vähendamiseks oma efektiivsust tõsta. Ta ei pidanud reaalseks defitsiidi vähendamiseks maksude tõstmist. Järvan lisas, et Eesti oludes ei oma avaliku sektori defitsiit nii olulist mõju inflatsioonile.
«Eesti inflatsiooni puhul on tegemist reaalkursi kallinemisega. Inflatsioon ei ole tekkinud niivõrd valitsuse kulutamisest või Eesti Panga liigsest rahapakkumisest,» selgitas ta.
Järvan märkis, et avaliku sektori kulutuste kasvamine mingis konkreetses majandussektoris toob kaasa vaid samas sektoris hindade tõusu.
Välisinvesteeringute agentuuri direktor Jüri Sakkeus märkis, et üldjuhul mõjutab välisinvesteerijaid eelkõige see, kas riigieelarve on tasakaalus.
«Loomulikult, mida paremad on riigi majandusnäitajad, seda atraktiivsem ta on. Kui defitsiit väidetavalt mõjutab inflatsiooni, siis see ei soodusta investeeringuid, sealhulgas ka välisinvesteeringuid,» lausus Sakkeus.
Eesti tuleviku-uuringute instituudi direktor Erik Terk ütles, et avaliku sektori defitsiit sellel aastal tõenäoliselt midagi olulist ei mõjuta. «Defitsiidi suurus on minu jaoks ärevust tekitav märk, mis peaks panema mõtlema, kuidas tulevikus suudame defitsiiti kontrolli all hoida,» rääkis Terk.