Skandinaavlased jahivad Estonian Airi
Lisaks Taani lennufirma Maersk Airi ja Forekspanga taha koondunud Balti Cresco Investeerimisgrupi ASile esitasid oma ostupakkumuse ka SAS koos Tallinna Panga ja kahe investeerimisfondiga ning Baltic International USAst.
Kõik kolm pakuvad Estonian Airi üle 200 miljoni krooni, et saada suuraktsionäriks.
Balti Cresco Investeerimisgrupi AS tegevdirektori Andres Rätsepa sõnul ei jätka Estonian Airi senine tegevjuhtkond nende võidu korral tööd. Tema sõnul tahavad nad Eestisse pooleks aastaks tuua paar taanlasest konsultanti, kuid uue juhtkonna panna kokku siiski kohalikest spetsialistidest.
Skandinaavia lennukompanii SASi arendusdirektor Mats Jacobsson seevastu ütles, et SASi soov Estonian Airi korraliku juhtkonna moodustamiseks ei tähenda veel, et sinna peavad kuuluma vaid inimesed väljaspoolt Eestit.
Jacobssoni sõnul on üks lahendus, et mingil kujul jätkaks ka praegune tegevjuhtkond, kuid seni seda võimalust veel arutatud pole.
Andres Rätsepa ütlusel alustati Maersk Airiga läbirääkimisi aprilli alguses. Maersk Air on ennegi edukalt üle võtnud majanduslikes raskustes olevad lennufirmad ning nad korralikult tööle pannud, märkis ta.
Cresco juhtkonda kuuluva Toomas Leisi sõnul on nende esitatud pakkumuses peatähelepanu pööratud äriplaanile, mis tagaks tulevikus Estonian Airi funktsioneerimise rahvusliku lennukompaniina.
Kommenteerides muudatusi lennupargis ütles Leis, et nad kavatsevad võimaliku võidu korral ära müüa firmale kuuluvad kolm Jak-tüüpi lennukit ning seejärel liisida või osta uued lennukid.
Kaks liisitud Boeing 737-500 jäävad Rätsepa sõnul Eestisse edasi. «Neid saab efektiivse juhtimise korral kasutoovalt rakendada,» lisas ta.
Maersk Airi presidendi Bjarne Hanseni sõnul ei osaleks nad erastamisel, kui nad ei usuks, et neil õnnestub Estonian Airist teha korralik, konkurentsivõimeline ja kasumit tootev lennukompanii. Tema sõnul tahab Maersk säilitada Estonian Airi rahvusliku lennukompaniina.
Esialgu Cresco pakkumusega ühinenud turismifirma Wris loobus ning lõplikus pakkumuses ei osalenud. ASi Wris peadirektor Ivo Koost ütles, et loobumise põhjuseks oli uus investor, kes ei näinud pakkumuses turismifirma vajadust.
SAS jääb aktsionäriks seitsmeks aastaks
Mats Jacobssoni sõnul plaanib SAS Estonian Airi aktsionäriks jääda vähemalt seitsmeks aastaks. Selleks et olla strateegiline partner, ei pea tema sõnul olema tingimata omanike hulgas.
Jacobssoni sõnul jätkaks ka SAS esialgu Estonian Airi liisitud Boeingute kasutamist. Kui kaua neid kasutatakse, selgub turu nõudmistest ning täpsemast analüüsist, lisas ta.
Jacobsson ütles, et firma lennukiparki peaks tulevikus kuuluma kaks suuremat lennukit, mis võiksid olla Boeingud ning kaks väiksemat turbopropellerlennukit, millistest eelistatakse tema sõnul Saabi toodangut. Jak-tüüpi lennukid müüakse tema sõnul ära.
Jacobssoni sõnul on raske öelda, kui kaua kõik pakkumises osalejad jäävad Estonian Airi osanikeks. Esialgsete plaanide kohaselt peaks see kestma neli või viis aastat, kinnitas ta.
Tallinna Panga juhatuse esimehe Rait Lukase väitel pidas pank lisaks SASile läbirääkimisi mitmete rahvusvaheliselt tuntud lennukompaniidega. Lukase sõnul on Swedfund 5% ka Tallinna Panga üks omanikke.
Baltic International USA asepresident Daniel P. Solon ütles uudisteagentuurile, et vastavalt pakkumusele hakkaks 49% Estonian Airi aktsiatest kuuluma neile ja 17% ühele Eesti investorile. Solon ei soostunud nimetama Eesti investorit, kuna läbirääkimised tema sõnul alles käivad.
Majandusminister ja erastamisagentuuri nõukogu esimees Andres Lipstok ütles, et kõige paremaks kujuneb pakkumus, mis kõige paremini vastab erastamisel välja kuulutatud tingimustele.
Kommenteerides erastamisprotsessi käiku ütles Lipstok, et see kulges raskelt segavate tegurite tõttu, mis on tekitanud erastajatele lisapingeid. «Ma arvan, et neid polnuks vaja Eesti riigi huvides esile tuua,» lisas ta, pidades silmas majanduspolitsei läbiotsimisi Estonian Airis.