13. mai 1996
Jaga lugu:

Autoregistrikeskus lubab romud rahvusvahelisse liiklusse

Saksamaal peeti kinni piduriteta ja mõranenud sadulapoldiga rahvusvaheliseks veoks litsentseeritud Eesti veok

«Pidurid olid korrast ära juba enne väljasõitu. ?eff ütles, et sa võid kasutada ka mootorpidurit,» tsiteerib ajakiri Auto Bild ASile Weitreisen kuuluva veoki juhti Ats Lokvot.

Weitreiseni juhatuse esimehelt Viljar Kährikult pole võimalik seletusi saada, kuna firma telefonid on tummad. Kuid veoki käekäiguga on tuttav ka Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsioon (ERAA). MAZ 504 esitati tehnoülevaatuseks eelmise aasta mais. Juulis tehtud ekspertiisil avastati mõned puudused, kuid lubati, et pärast vastavaid ümberehitusi võib autole anda rahvusvaheliste vedude litsentsi. Augustis leitigi, et auto vastab nõuetele. Veokile oli ise juurde ehitatud lisakütusepaagid, millel puudusid kütusefiltrid ja sõelad, ümberehitatud pidurisüsteem jpm. MAZi elukäiku tutvustanud ERAA TIR-osakonna juhataja Lauri Lusti lükkab tehnilise ekspertiisi paberid eemale ja kehitab õlgu. «Väidetavalt on mingi elumees ehitanud auto näpu vahel rahvusvahelistele nõuetele vastavaks,» lausub ta. Lusti ei mõista, kuidas taoline sõiduk sai kontrollijatelt loa rahvusvahelisteks vedudeks.

«Kodus sepikojas on valmis ehitatud mingi krokodill,» lisab Saksa ajakirjas Eesti autovedajatele kuulsust toonud MAZi iseloomustuseks ASi Alu Veok juhatuse esimees Aivo Härmaste.

«Venemaa poole võib ehk lubada vanu ümberehitatud sõidukeid. Sinna ei saa uute liisitud autodega minna, kuna need võivad Vene tollis aresti alla sattuda, kus need alla omahinna maha müüakse,» räägib Lauri Lusti. «ERAA on aga huvitatud, et sellised autod ei pääseks Eesti piiridest edasi lääne poole.»

«Tüüpiline autovedajate jutt,» leiab Eesti riikliku autoregistri keskuse (ARK) tehnoosakonna ülem Rein Einer. Ta on seisukohal, et ei tohi teha põhimõtteliselt vahet Venemaal ja Saksamaal. Kõik on üks välismaa. Samas peab ta tunnistama, et pärast ekspertiisi tegemist laseb ARK tõepoolest läbi ka rahvusvahelistele nõuetele vastavaid vanu vene päritolu veokeid. Tema ütlusel ei saa aga ARK garanteerida, et nendega aasta jooksul midagi ei juhtu.

Järgmise aasta algusest hakkab kehtima veokitele 15aastane vanusepiirang. Eineri väitel tegi ARK ettepaneku kehtestada 10aastane piirang, mis oleks probleeme tunduvalt vähendanud. Paraku hakkasid vedajad vastu, sest autovedajatel on vähe uusi veokeid.

Aivo Härmaste sõnul on veokitele kehtestatav üldine vanusepiirang absurdne -- ei saa võrrelda 15 aasta vanust KAMAZi ja Scaniat.

Aivo Härmaste väitel on ARK vanade vene masinate asemel keeldunud tehnoülevaatusest läbi laskmast hoopis uusi Scania veokeid. Üheks põhimõtteliseks küsimuseks on kujunenud esitulede võimsus. Tehas teeb kõik veokid Euroopa nõuete järgi, räägib Härmaste. Tema väitel ei tohi Euroopas ületada ühe paari tulede võimsus 75 luksi. ARKis leitakse, et kõik esituled kokku ei tohi olla üle 75 luksi.

Rein Eineri sõnul näevad liikluseeskirjad ette kaugtulede ümberlülitamist 300 meetrit enne vastutulevat sõidukit. «Kui tulede võimsus on üle 75 luksi, siis näeb vastu tulev auto ainult tulede kaskaadi,» räägib Einer. Tema väitel valmistab Scania erinevaid sõidukeid. Ühed riikidesse, kus ei kehti mingeid nõudeid, teised riikidesse, kus on kehtestatud vastavad normid.

Scania veoautode maaletooja ASi Estoscan müügijuhi Janno Karu kinnitusel sõltub tulede arv ja võimsus kliendi soovist. Karu sõnul on ARK teadlik, et mõnes Euroopa riigis on lubatud võimsamad tuled. ARKi enda töötajad on soovitanud ülevaatuse ajaks üks paar tulesid lihtsalt maha keerata. Aivo Härmaste kinnitusel Alu Veoki Scaniad just niimoodi ülevaatust läbivadki.

Janno Karu sõnade kohaselt on koostöö ARKiga olnud kohati päris keeruline. Nõutavad normid on määratletud erinevate määrustega. Need annavad omakorda erinevate tõlgenduste võimaluse. Olukorra paranemisele annab tema sõnul aga lootust ARKi peatselt väljaantav uus tehnoülevaatuse eeskiri.

Jaga lugu:
Hetkel kuum