23. mai 1996
Jaga lugu:

Euroopa veoautotootjad teevad panuse Poolale

Scania Poola tütarettevõtte direktori Christoffer Ljungneri sõnul võib Ida-Euroopa osta kuni 52 000 raskeveomasinat (üle 16 tonni) aastas, mis teeks sellest veoautode valmistajate jaoks Kagu-Aasia järel ühe kiiremini areneva piirkonna.

Ida-Euroopa erasektori veofirmade püüd vahetada välja oma gaasi neelav ning keskkonda saastav autopark võib Euroopa veoautoturu viia uute tippudeni, tõstes läbimüügi preaguselt 150 000 masinalt enam kui 200 000 veokile.

Optimistlikke prognoose näis kinnitavat ka Poznani automess, kus olid esindatud mitmed tuttavate lääne firmade raskeveokid.

Euroopa veoautotootjad on oma Ida-Euroopa plaanide elluviimiseks sihikule võtnud Poola. Riigi pindala ning 40miljoniline elanikkond teevad Poolast piirkonna suurima autoturu. 7protsendiline majanduskasv 1995. aastal ning käesolevaks aastaks prognoositud 5protsendiline kasv on riigis vallandanud maanteetranspordibuumi. Lisaks on Poola asukoht Saksamaa ning Venemaa, Ukraina ja Valgevene uute turgude vahel suurendanud transiitveoste hulka.

Mullu suurenes Poolas kodumaiste veokite müük 32 protsenti, ulatudes 24 676 masinani. Imporditud veokite osas on juurdekasv veelgi suurem, 57 protsenti, ulatudes 3504 masinani. Ehkki enamjaolt oli tegemist kergeveomasinatega, suurenes märkimisväärselt ka raskeveokite osakaal.

See ongi potentsiaal, miks veoautotootjad on hakanud oma toodangut kohapeal komplekteerima. Scania Poola tütarfirma alustas tööd 1993. aastal. Eelmisel aastal valmistati enam kui 1000 veoautot ning bussi. Peatselt järgis eeskuju Scania pearivaal Volvo. Pärast seda on peaaegu kõik Euroopa suuremad veoautotootjad alustanud veoautode tootmist kohtadel.

Scania Kesk-Euroopa turundusjuhi Kjell Ortengreni sõnul müüdi 1990. aastal ligikaudu 25 000 raskeveokit, millest umbes 4000 oli lääne firmade toodang. Viis aastat hiljem on lääne markide läbimüük tõusnud 6000ni, hoolimata asjaolust, et raskeveokite turg on ahenenud vaid 7000 veokini aastas.

Kommunismi kokkuvarisemisega vallandus seni allasurutud nõudlus moodsamate, ökonoomsemate ning töökindlamate lääne sõidukite järele. Uusi veokeid vajasid ka kohalikud veofirmad, et veoturgude liberaliseerumisel konkurentsis püsima jääda. Mõnevõrra võib müüginäitajate suurenemist siiski takistada paljude Euroopa riikide hetkel veel väljaarenemata ning halvas seisukorras olev maanteetranspordi infrastruktuur. FT

Jaga lugu:
Hetkel kuum