Tõnu Rebase luhtunud äri Eestis

29. märtsil 1996 andis Harju maakohus pankrotihalduri ettepanekul määruse, millega keelas Tõnu Rebasel lahkuda oma elukohast Eestis. Haldur põhjendas oma ettepanekut asjaoluga, et Rebane väldib teda, viibib enamasti Rootsis ega väljasta nõudmistele vaatamata raamatupidamisdokumente.

15. aprillil kuulutas Harju maakohus välja ka ASi Rootsi Maja pankroti. Avalduse tegi Kolga metskond, kes oli Rebase firmale enam kui 130 000 krooni eest metsamaterjali müünud. Pankrotihalduriks määrati taas Rein Kallaste, kelle ütluse kohaselt on Rootsi Majal varasid 11 000 krooni eest, nõudeid teistele 845 000 krooni ulatuses ja ta ise on võlgu 1,2 miljonit krooni.

Rootsi Maja suurim võlausaldaja on Tõnu Rebase enda kinnitusel AS Rebase Puidutööstus 805 000 krooniga.

18. aprillil teatas Kuusalu politseikomissar Margo Reiska, et Tõnu Rebane on andnud allkirja elukohast mittelahkumise kohta.

Päev hiljem esitas aga Rebase esindaja Lembit Ülper Tallinna ringkonnakohtule erikaebuse Harju maakohtu pandud elukohast lahkumise keelu peale. Erikaebuses viidati sellele, et Tõnu Rebane on Rootsi kodanik alates 1979. aastast ning et tema alaline elukoht on Stockholmis.

Ringkonnakohus oma 14. mai määrusega erikaebust ei rahuldanud ja jättis Harju maakohtu otsuse jõusse.

29. aprillil tegi pankrotihaldur Rein Kallaste pankrotihoiatuse Tõnu Rebasele endale. Nimelt oli selgunud, et läinud aasta veebruaris oli Rebane ostnud Rebase Puidutööstuse ehk iseenda käest Kuusalu vallas 450ruutmeetrise pinnaga poolelioleva tootmishoone. Ehkki notariaalselt kinnitatud ostu-müügilepingul oli ostuhinnana kirjas 183 140 krooni, ei olnud Tõnu Rebane hoone eest sentigi tasunud.

Et Rebane hoiatusele ei reageerinud, pöördus pankrotihaldur 16. mail juba Harju maakohtusse taotlusega kuulutada välja Tõnu Rebase kui võlgniku pankrot ja arestida tema vara Kuusalu vallas.

Eelnevalt, 10. mail oli Rein Kallaste teinud avalduse ka riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse algatamiseks Tõnu Rebase suhtes.