Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Peaminister lubas jätta kaitsetollid kehtestamata
Peaministri ütlusel tooks tollibarjääri püstitamine kaasa hindade ja inflatsiooni tõusu. Kuna impordi käibemaksu laekub riigile oodatust vähem, kehtestatakse selle aasta juulis aastaks ajaks põllumajandussaaduste importimisel piirhinnad, millest alla kaupu deklareerida ei saa, kinnitas Vähi.
Vähi sõnul tulenevad piirhinnad sissetoodavate kaupade maailmaturuhindadest, kuid on neist pisut väiksemad. Nii väheneb maksupettus piiril ja muutub mõttetuks aegunud toidukaupade Eestisse toomine, lisas ta.
Tiit Vähi viitas oma sõnavõtus Saksa suurima panga, Deutsche Bank'i ekspertide hinnangule, mille järgi Eesti riskireiting on kõrgeim Balti ja ka Kesk-Euroopa endiste sotsialismimaade hulgas. Vähi lausus, et Eesti majanduspoliitika on olnud enam-vähem optimaalne.
Vähi teatas, et 14. juunil kirjutatakse Vilniuses alla Eesti, Läti ja Leedu vabakaubanduskokkulepe, mis võimaldab Eesti põllumajandussaadusi turustada ka lõunapoolsetes naaberriikides.
Peaminister kinnitas ettevõtjaile, et valitsus ei kavanda Eesti maksusüsteemis olulisi muutusi ja üldine maksukoormus ei suurene. «Pigem võib see ettevõtetel tuleval aastal 0,5% võrra väheneda,» märkis Vähi.
Et Eesti tööstuse ja põllumajanduse hetkeseis pole kuigi roosiline, kaalub valitsus Vähi sõnul erastatud ettevõtetele mõningate soodustuste tegemist nii järelmaksutingimuste kui ka tööhõivekohustuste osas.
Peaministri pidulikule vastuvõtule Tartu ülikooli ajaloomuuseumis olid tulnud Tartu ja Lõuna-Eesti ettevõtjad ja avaliku elu tegelased. Tartu lennujaama direktorile Rein Margile ütles Vähi, et kui lennujaam ei hakka end ise ära tasuma, tuleb see munitsipaliseerida või erastada. «Näiteks Ungaris on vaid üks riiklik tsiviillennuväli,» märkis peaminister.
Äripäeva küsimusele Tallinna--Tartu kiirtee rajamise kohta ütles Vähi, et lisaks sellele magistraalile ja Via Balticale on räägitud ka Helsingi ja Tallinna ning mandri ja Saaremaa vahelisest tunnelist. «Kõik need projektid saavad kindlasti kunagi teoks, aga ma pole kindel, et see juhtub sel sajandil,» sõnas ta.
Peaministrit saatsid Tartus justiitsminister Paul Varul, rahandusminister Mart Opmann ja koonderakonna ladvikusse kuuluvad riigikogulased Mart Siimann, Mati Meos ja Olev Raju.