Eesti põllumajandustooted vabalt Läti ja Leedu turule
Leedu saatkonna majandusnõuniku Toomas Kahuri sõnutsi on Eesti põllumajandustoodete keskmine tollimäär Leedus 27,5 protsenti.
Läti majandusnõuniku Andre Pungi sõnul on Lätis vastav määr keskmiselt 15 protsenti.
Kahuri sõnul on parafeeritud leping kaks aastat kestnud protsessi lõpptulemus. Esmaspäeval 12 tundi kestnud läbirääkimised annavad tunnistust delegatsioonide vahel toimunud diskussioonide pingelisusest, lisas Kahur. Põhiline erimeelsus oli Läti ja Leedu vahel, ütles Kahur.
Lätlased rakendavad erinevalt leedulastest osa põllumajandustoodete suhtes miinimumhindasid, selgitas Kahur, leedulased püüdsid selles punktis viia sisse parandusi.
ASi Põlva Piim direktor Enn Sokk kinnitas, et praegu on Põlva Piima jaoks Läti ja Leedu turg kõrgete tollibarjääride tõttu suletud. Põlva Piim võiks Lätti eksportida Võideksit, samuti töödelda ümber Läti toorainet, rääkis Sokk. Pärast vabakaubanduslepingu põllumajandustoodete osa jõustumist saaks Läti turul Põlva Piima tooteid müüa Läti piimasaadustest odavamalt, kommenteeris Sokk.
Viru lihaühistu juhatuse esimehe Urmas Lahti sõnutsi avaneks Eesti lihatootjatele Läti ja Leedu turu näol üks lisaturg. Leedu ja Eesti tootjate vahel tuleks kõne alla bartertehing teravilja ja liha vahetamise kohta, rääkis Laht.
Valga lihatööstuse direktori Elmut Paaveli hinnangul on Eesti lihatooted Läti omadest odavamad ja ka kvaliteetsemad. Läti Valka elanikud käivad Eesti poole pealt liha ostmas, lisas Paavel. Paaveli väitel on Leedu lihatoodang kvaliteedi osas Eesti omast parem.
OÜ Viru Rand müügidirektor Jaak Pruunes ütles, et Viru Rand võib nüüd hakata mõtlema Läti ja Leedu turule. Viru Rand ei müü kõrgete tollimaksude tõttu juba kolm aastat midagi Lätis ja Leedus, rääkis Pruunes.
Samas on Pärnus müügil Läti sproti- ja kalapasteedikonservid madalama hinnaga kui Eesti kohalik toodang.
Parafeeritud leping on täienduseks olemasolevale kolmepoolsele vabakaubanduslepingule.
Lepingule kirjutavad alla juuni keskel kolme Balti riigi peaministrid. Vabakaubandusleping põllumajandustoodete kohta jõustub pärast seda, kui Läti, Leedu ja Eesti parlament on lepingu ratifitseerinud.