Keskpanga kosjatehingud

Hoiupanga juht Olari Taal hakkab paari nädala pärast tööl käima oma kodutänavas. Vähemalt on tal selleks võimalus, ühineb ju Taali kodu vastas Suur-Karja tänaval asuv Tööstuspank Hoiupangaga.

Kahe Tallinna vanalinnas resideeriva peakontoriga panga ühinemine ei ole esimene ega ka mitte viimane pankade raha ühte seifi minek. «Abikaasadena» on näha veel kolme pankadepaari, kes veel enne selle aasta lõppu kooseluks ettevalmistusi alustavad. Pankade ühinemistendents on positiivne ning tervitatav nii pankade kui ka klientide seisukohalt.

Ühinemiste põhjus peitub teravnevas konkurentsis. Ilma suurte klientideta on Tööstuspanka vaja sama palju, kui jänesel stopptulesid, nendib Taal tänases Äripäevas. Ega juhuslikult ei räägita pangandusringkondades Hansapanga ja tema pärusmaale, juriidiliste isikute turule, agressiivselt tunginud Hoiupanga suhete «jahenemisest». Laenuintressid langevad, pankade kasumimarginaalid vähenevad. Selleks, et teiste pankadega sammu pidada peab pank vähendama kulutusi. Ent kahe panga tegevuskulud on kokku suuremad kui nendest moodustuval liitpangal.

Pankade abielude kosjasobitajaks on Eesti Pank, kellel väidetavalt on olemas ka paberile kantud visioon tuleviku pangandusmaastikust. Tõestusmaterjal kosjamoori aktiivsest tegutsemisest on ka viimane, Tööstuspanga-Hoiupanga liit, kus initsiatiiv tuli ühinemises tähtsat rolli, kui mitte peaosa mängivalt Eesti Pangalt.

Pooleliolevatest protsessidest on venima hakanud Ühispanga ning Põhja-Eesti Panga (PEP) ühinemine. Ka siin oli algatajaks Eesti Pank, müües eelmisel aastal kolmandiku oma valduses olevatest PEPi aktsiatest Ühispangale. Ühispankurite jutt sellest, et ühinemine pole vajalik, võib aga hakata tulevikus valusalt kätte maksma. Praegu ühinemiseks tehtavate kulutuste vajalikkus kaalub üles seni veel riigi usaldust nautivate pankade konkurentsist mahajäämise tulevikus.

Kolmanda paarina suure-mate pankade ühinemispaati istuvad tõenäoliselt Tallinna Pank ja nelja väikepanga ühinemist raskelt üle elav Maapank. Pealinna pank on jõudnud staadiumini, kus edasiseks arenguks on vaja end laiendada. Seda nii rahalises kui ka geograafilises mõttes. Kuna kord peab lõppema ka Maapanga riiklik poputamine, siis vajab ta ellujäämise garantiiks tugeva ja hästi funktsioneeriva panga õlga. Saab näha, kas ja kui raskeks taagaks osutuvad selle paari ühinemisele Tallinna Panga laialivalgunud osalused muus ettevõtluses.

Loogilise arengu tulemuse-na peaks väikepanga jagu täiendust saama Forekspanga bilansimaht. Liitujaks Andres Bergmanni taskupank -- ERA Pank --, kes hoolimata sellest, et eelmisel aastal Virumaa pangaga liitumist plaanides tiiba ripsutas, on oma olemuselt lähedane Forekspangale. Sellel aastal võivad huviorbiiti tõusta ka Krediidipank, EVEA pank ja Innovatsioonipank, jätkates omavahel eelmise aasta alguses katkijäänud ühinemisplaane.

Pankade suuremaks muutudes väheneb ka pankades hoiustamise risk. Ehkki laenu saab hetkel kätte lihtsamalt väikepangast, seda tänu elutähtsale vajadusele säilitada ja võita endale iga klient, kaaluvad tulevikus suurte pankade madalamad laenuintressid väikepankade laenusoodustused üle. Äripäeva hinnang langeb samasse rööpasse Olari Taali omaga: Eestisse jääb kolm-neli suurt panka ja umbes sama palju ni?ipanku.