Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti ärimehed ei põlga ära piraattarkvara
Eile teatavaks tehtud uuringu kohaselt on just eraettevõtjad, üliõpilased ja koduarvuti omanikud need, kes ei näe suuremat probleemi piraattarkvara kasutamises. Samal ajal on Eestis arvutiga kokku puutunud vaid 40 protsenti Eesti elanikest ning suurem osa arvutiga tegelenuist on just juhid, eraeettevõtjad ja õpilased.
Business Software Alliance'i (BSA) Eesti projektijuhi Tiina Krevaldi ütluse kohaselt on piraattarkvara levik Eestis massiline. Kuigi täpne statistika puudub, võib ligikaudsete arvutuste kohaselt koguni 90 protsenti Eestis kasutatavast tarkvarast olla piraattarkvara, lisas Krevald.
Soomes oli kasutatavast tarkvarast 1994. aasta andmete kohaselt 33 protsenti piraattarkvara.
Piraattarkvara eelistatakse hankida ebaseaduslikul teel teistest arvutitest kopeerides ning turult ostes. Sealjuures on oht, et illegaalse tarkvara kasutaja võetakse vastutusele, täiesti minimaalne. Eestis pole seda seni tehtud.
Tarkvaratootjate rahvusvaheline organisatsioon BSA, loodud tarkvarapiraatluse vastu võitlemiseks, üritab Eestiski läbi suruda rangemaid karistusi tarkvarapiraatluse eest, kiiremat kohtumenetlust ja tekitatud kahju hüvitamist süüdlaste poolt.
Tänaseks on BSA juba kokku leppinud majanduspolitsei esindajatega, et BSA Eesti korraldab majanduspolitseile tarkvarapiraatlusalase koolituse ja selgitab tarkvarapiraatlust. Kogutakse ka konfidentsiaalseid vihjeid piraattarkvara levitavate arvutifirmade kohta.
BSA liikmete hulka kuuluvad maailma juhtivad tarkvaratootjad Aldus, Apple, Integraph, Microsoft ja Novell. BSA Eesti liikmed on Baltic Business Software, Gensi Tarkvara, Baltic Computer Systems, Autodesk AB ja IT.