Mobiiltelefonide müüjad lõid uue keti

Artikkel

- Uudised
- 5. juuni 1996 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mobiiltelefonide müüjad lõid uue keti
Eestis kasutatakse juba üle 40 000 mobiiltelefoni, kokku müüb neid ligi viiskümmend firmat. Seejuures ei ületa müüdavate mobiiltelefonide arv suuremal osal firmadest paarikümmend aparaati kuus.
Neliteist mobiiltelefonide müüjat, aktsiaseltsid Sule, Rondam, Freeline, Rolokom, Kännukas, Hara, Geva, Karix, Valga S.A., Taig, Rakvere M.M., Kaval, Sevarta ja üks firma Viljandist, otsustasid luua ühise telefonide müügiketi Esmofoni grupi nime all. Gruppi kuuluvatel firmadel on kokku kümme kauplust.
ASi Esmofon tegevdirektori Aivar Sirelpuu sõnul tuli idee ühineda tõsiasjast, et ühiselt saab kliente paremini ja efektiivsemalt teenindada. See annab võimaluse hoida kokku ka hooldusteenuste ja reklaamikulutuste pealt.
Mobiiltelefonide müüjate ketti koondamist valmistati Esmofoni eestvedamisel ette juba pikemat aega.
Idee käidi välja juba kevade alguses ja keti liikmetena nimetati firmasid Freeline, Sule, Esmofon ja Rondam.
Kolm esimesena nimetatut tegutsevad Tallinnas, viimane Tartus. Nemad moodustavad ka praegu Esmofoni grupi tuumiku ja Sirelpuu hinnangul müüksid nad tulevikus suurema osa müügiketi kaubast.
Esmofoni gruppi kuuluvad firmad tegutsevad ka Pärnus, Valgas, Võrus, Põltsamaal, Paides, Raplas, Rakveres, Kuressaares ja Viljandis.
Kevadel, kui idee veel noor oli, pakkusid müügiketi loomise algatajad läbimüügiks kuni 10 000 mobiiltelefoni aastas. See moodustaks ligi kolmandiku ASi Eesti Mobiiltelefon selleks aastaks planeeritud klientide juurdekasvust kohalikul turul.
Praegu ei julge Sirelpuu enam prognoose teha. Ta lisab aga, et eesmärk on endiselt haarata enda kätte umbes kolmandik Eestis ametlikult müüdavatest mobiiltelefonidest. ASi Esmofon müük võiks sellel aastal küündida 500 mobiiltelefonini, sellest suurema osa moodustaksid GSM-telefonid, leiab Sirelpuu.
Esmofoni gruppi kuuluvad firmad jäävad iseseisvaks, kuid tegutsema hakkavad nad Esmofoni kaubamärgi all.
Viimati nimetatu on mobiiltelefonide müüjate seas suhteliselt noor firma. Tegevdirektor Sirelpuu on ise firmas töötanud alles kaks ja pool kuud.
ASi Esmofon taga seisev Ago Raudsepp on aga ilmselt üks suurima kogemustepagasiga mehi Eesti mobiiltelefonide äris. Ta oli mobiiltelefonide müügiga tegelenud juba üle kümne aasta, enne kui asutas miljonikroonise aktsiakapitaliga Esmofoni.
Mõne konkurendi hinnangul pole uude müügiketti mõtet kaasata nii palju firmasid. «Mis mõtet on panna kuhugi maakohta pooleks aastaks tolmu koguma mobiiltelefoni, kuni see lõpuks ära ostetatakse,» leiab ASi Telmar juhatuse esimees Mart Ronk.
Tema sõnul tuleb telefonide müügi puhul alati arvestada sellega, et müügi tarbeks tehtud kulutused ennast ära tasuksid. Väikesed müüjad ei pruugi saada neile eraldatud kaubast lahti enne, kui see «hapuks läheb», lisab Ronk.
Kliendid eelistavad Ronga sõnul teha oste ikka suurtest ja hästivarustatud kauplustest.
Osalt on skeptikute kahtlused ka põhjendatud, kuna Esmofoni gruppi kuulub firmasid, mille omanike käsutuses pole müügipinda ja mis turustavad kaupa käest kätte.
Näiteks ASi Kännukas omanik Tauno Vään müüb mobiiltelefone suures osas läbi oma tutvusringkonna. Ta lisab, et ei kavatse oma kauplust luua enne sügist.
Hetkel kuum