• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saareriigist mereriiki kaup loomulikult laevaga

    Inglismaa toiduained ei ole sealsete lehmade hullustumise tõttu praegu populaarsed. Ka Eesti kliendid ei esita ekspedeerijatele eriti tihti soovi sealsete toiduainete transportimiseks. See ei tähenda aga sugugi, et kau--bavahetus saareriigiga puudub. Tuuakse kõikvõimalikku ehituskauppa, majapidamistarbeid, elektroonikat jne. Tavaliselt on tellijad väiksemad firmad, kes lasevad mõnest Inglismaa hulgifirmast tuua korraga väikestes kogustes mitut toodanguartiklit. Ühest kohast ostmine on ju soodsam.
    Seekordse hinnapakkumuse mõõtühikuks olevat euroalust ei ole varem pakkumustes esinenud. Seetõttu on mõtet tutvuda tema mahutavusnäitajatega. Treileri maksimaalne sisekõrgus on 2,55 meetrit. Sellise kõrgusega treilerisse mahutatakse tavaliselt kuni kahe meetri kõrguse laadungiga euroaluseid. Sedagi vaid juhul, kui on tegemist kergekaalulise kaubaga. Maksimaalset kõrgust ei ole võimalik ära kasutada teedel kehtivate koormakaalu piirangute tõttu. Kuna treilerisse mahub 33 kaubaalust jääb ühe aluse kaal alla tonni ja keskmiseks kõrguseks kujuneb 1,5 meetrit.
    Täislaaditud treilerid pannakse laevale. Alternatiiv on merel seilamise asemel sõita mandri-Euroopasse rongiga La Manche'i väina all kulgeva eurotunneli kaudu. Mandrile jõudes tuleb aga alustada vaevalist pikka teekonda läbi Euroopa riikide ja üle nende piiride. Taoline teekond Eestisse tundub nii kole ja pikk, et tänastest hinnapakkujatest ei soovi keegi hakata seda üritama. Pealegi on eurotunneli läbimine rongiplatvormil kallis lõbu. Tunduvalt mugavam on lasta koorem Inglismaal laevale panna ja jääda Eestis ootama, kuni ta jõuab lähisadamatesse Stockholmi või Helsingisse.
    Võimatu ei ole ka koorma kohene Tallinna saabumine. Viimast võimaldab Eesti Merelaevanduse regulaarliin Fellingstone'ist Tallinna, mis väljub korra nädalas. Valdav enamik tänastest pakkujatest eelistab siiski naabrite sadamaid. Sinna pääseb tihedamini kui korra nädalas. Ilmselt on see seotud ka ekspedeerijate koostööpartneritega.
    Mõned ekspedeerimisfirmad väidavad, et kliendid eelistavad tihti Soomele Rootsi sadamaid. Tegemist on psühholoogilise barjääriga. Ei mõisteta, kuidas tuleb kaup 80 kilomeetri kauguselt Helsingist tervelt 2--3 päeva. Stockholmist tuleb koorem sama kaua, kuigi ta on tunduvalt kaugemal.
    AS In Time on ainus, kes ei sõida koormaga Skandinaaviani, vaid pakub maabumist juba Saksamaal või Klaipedas. Eelistatumaks peavad ise Klaipedat, kuna siis tuleb edasisel teekonnal ületada vähem riigipiire.
    Skandinaavia laevaliinidest on In Time loobunud, kuna Helsingi ja Stockholmi sadamate kasutamine nõuab Inglismaalt Eestisse jõudmiseks kahte laevasõitu. See võib transpordi kallimaks muuta.
    Kahe euroaluseline kogus tuuakse vaid terminaalini. Vedu ukseni toimub kliendi erisoovil lisatasu eest. Reeglina toimitakse niimoodi kõigi kuni alla kolme tonniste koormate puhul. Iseenesestmõistetavaks muutub ukseni vedu kolmest tonnist suuremate kogustega.
    - ASi Baltfood müügigrupi juht Tiiu Sõnajalg:
    Kauba müüja paneb Inglismaal ise kauba konteineriga laevale. Tallinna sadamast veab konteineri meie kätte Eesti Merelaevanduse auto. Põhiliselt oleme toonud Inglismaalt kodukeemiat ja koeratoitu. Praegu on see küll mõnevõrra soikunud.
    - ASi Aardla Hulgikaup müügijuht Einar Koha:
    Inglismaa on kauge ja transpordikulud lähevad liiga suureks. Meil on niigi transpordi osakaal kauba omahinnas ligi 20%, mis on palju. Seetõttu ei too me Inglismaalt midagi.
    Üldiselt kasutame Euroopast kauba toomiseks mitmeid erinevaid firmasid. Tavaliselt pöördume otse autofirma poole, kellel on Eestisse tagasisõidul tühi haagis. Selliseid pakkumisi otsida ei ole vaja neid on piisavalt palju. Rohkem oleme kasutanud Tallinna RS Transi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
"Ma ei investeeri aktsiatesse eraisikuna. Kas tahate teada, miks?"
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Ülevaade Eesti kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmadest
Riikliku programmi Startup Estonia andmebaasis oli septembri teises pooles 35 kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmat. Suurimat käivet ja enim tööjõumakse maksab neist ettevõte, mis arendab tehisintellekti tarkvara preemiumklassi ärikinnisvarale. Sealjuures lisandus mullu tabelisse viis ja tänavu on lisandunud vaid üks uus firma.
Riikliku programmi Startup Estonia andmebaasis oli septembri teises pooles 35 kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmat. Suurimat käivet ja enim tööjõumakse maksab neist ettevõte, mis arendab tehisintellekti tarkvara preemiumklassi ärikinnisvarale. Sealjuures lisandus mullu tabelisse viis ja tänavu on lisandunud vaid üks uus firma.
Raplamaa ettevõtja müüs elutöö: see oli lihtsalt vältimatu samm
Elutööna üles ehitatud ettevõtte müümine võib olla nii tehniliselt kui ka emotsionaalselt keeruline, kuid on ettevõtte arenguks lausa vältimatu, ütles Tõnu Rahula, kes müüs tänavu oma põllumajandusettevõtte Raikküla Farmeri, mida oli vedanud mitukümmend aastat.
Elutööna üles ehitatud ettevõtte müümine võib olla nii tehniliselt kui ka emotsionaalselt keeruline, kuid on ettevõtte arenguks lausa vältimatu, ütles Tõnu Rahula, kes müüs tänavu oma põllumajandusettevõtte Raikküla Farmeri, mida oli vedanud mitukümmend aastat.