Saareriigist mereriiki kaup loomulikult laevaga

Inglismaa toiduained ei ole sealsete lehmade hullustumise tõttu praegu populaarsed. Ka Eesti kliendid ei esita ekspedeerijatele eriti tihti soovi sealsete toiduainete transportimiseks. See ei tähenda aga sugugi, et kau--bavahetus saareriigiga puudub. Tuuakse kõikvõimalikku ehituskauppa, majapidamistarbeid, elektroonikat jne. Tavaliselt on tellijad väiksemad firmad, kes lasevad mõnest Inglismaa hulgifirmast tuua korraga väikestes kogustes mitut toodanguartiklit. Ühest kohast ostmine on ju soodsam.

Seekordse hinnapakkumuse mõõtühikuks olevat euroalust ei ole varem pakkumustes esinenud. Seetõttu on mõtet tutvuda tema mahutavusnäitajatega. Treileri maksimaalne sisekõrgus on 2,55 meetrit. Sellise kõrgusega treilerisse mahutatakse tavaliselt kuni kahe meetri kõrguse laadungiga euroaluseid. Sedagi vaid juhul, kui on tegemist kergekaalulise kaubaga. Maksimaalset kõrgust ei ole võimalik ära kasutada teedel kehtivate koormakaalu piirangute tõttu. Kuna treilerisse mahub 33 kaubaalust jääb ühe aluse kaal alla tonni ja keskmiseks kõrguseks kujuneb 1,5 meetrit.

Täislaaditud treilerid pannakse laevale. Alternatiiv on merel seilamise asemel sõita mandri-Euroopasse rongiga La Manche'i väina all kulgeva eurotunneli kaudu. Mandrile jõudes tuleb aga alustada vaevalist pikka teekonda läbi Euroopa riikide ja üle nende piiride. Taoline teekond Eestisse tundub nii kole ja pikk, et tänastest hinnapakkujatest ei soovi keegi hakata seda üritama. Pealegi on eurotunneli läbimine rongiplatvormil kallis lõbu. Tunduvalt mugavam on lasta koorem Inglismaal laevale panna ja jääda Eestis ootama, kuni ta jõuab lähisadamatesse Stockholmi või Helsingisse.

Võimatu ei ole ka koorma kohene Tallinna saabumine. Viimast võimaldab Eesti Merelaevanduse regulaarliin Fellingstone'ist Tallinna, mis väljub korra nädalas. Valdav enamik tänastest pakkujatest eelistab siiski naabrite sadamaid. Sinna pääseb tihedamini kui korra nädalas. Ilmselt on see seotud ka ekspedeerijate koostööpartneritega.

Mõned ekspedeerimisfirmad väidavad, et kliendid eelistavad tihti Soomele Rootsi sadamaid. Tegemist on psühholoogilise barjääriga. Ei mõisteta, kuidas tuleb kaup 80 kilomeetri kauguselt Helsingist tervelt 2--3 päeva. Stockholmist tuleb koorem sama kaua, kuigi ta on tunduvalt kaugemal.

AS In Time on ainus, kes ei sõida koormaga Skandinaaviani, vaid pakub maabumist juba Saksamaal või Klaipedas. Eelistatumaks peavad ise Klaipedat, kuna siis tuleb edasisel teekonnal ületada vähem riigipiire.

Skandinaavia laevaliinidest on In Time loobunud, kuna Helsingi ja Stockholmi sadamate kasutamine nõuab Inglismaalt Eestisse jõudmiseks kahte laevasõitu. See võib transpordi kallimaks muuta.

Kahe euroaluseline kogus tuuakse vaid terminaalini. Vedu ukseni toimub kliendi erisoovil lisatasu eest. Reeglina toimitakse niimoodi kõigi kuni alla kolme tonniste koormate puhul. Iseenesestmõistetavaks muutub ukseni vedu kolmest tonnist suuremate kogustega.

- ASi Baltfood müügigrupi juht Tiiu Sõnajalg:

Kauba müüja paneb Inglismaal ise kauba konteineriga laevale. Tallinna sadamast veab konteineri meie kätte Eesti Merelaevanduse auto. Põhiliselt oleme toonud Inglismaalt kodukeemiat ja koeratoitu. Praegu on see küll mõnevõrra soikunud.

- ASi Aardla Hulgikaup müügijuht Einar Koha:

Inglismaa on kauge ja transpordikulud lähevad liiga suureks. Meil on niigi transpordi osakaal kauba omahinnas ligi 20%, mis on palju. Seetõttu ei too me Inglismaalt midagi.

Üldiselt kasutame Euroopast kauba toomiseks mitmeid erinevaid firmasid. Tavaliselt pöördume otse autofirma poole, kellel on Eestisse tagasisõidul tühi haagis. Selliseid pakkumisi otsida ei ole vaja neid on piisavalt palju. Rohkem oleme kasutanud Tallinna RS Transi.