Erastamine Euroopas levib

Pangal on valminud Euroopas toimuva erastamise värske analüüs. Selle aluseks on valitsuste plaanid müüa maha täielikult riigile kuuluvad firmad. Põhjuseks on eelkõige valitsuste rahavajadus.

Erastamise pani põhiliselt ideoloogilistel põhjustel rohkem kui 15 aastat tagasi käima Suurbritannia tollane peaminister Margaret Thatcher. Sestpeale on saareriigis riigiettevõtteid maha müüdud kokku 186 mld dollari eest. Ehkki praeguseks moodustab Briti erastamiste väärtus enam kui poole kogu Euroopa erastamiste väärtusest, järgib enamik riike üha tõhusamalt Suurbritannia eeskuju.

Nüüd ennustavad Morgan Stanley analüütikud, et lähema viie aasta jooksul suureneb erastamine veelgi. Kuna brittidel ei ole enam midagi eriti müügiks pakkuda, siis peaksid suurimad erastamised ees seisma Prantsusmaal, Itaalias ja Saksamaal. Arvestades aga kohaliku börsi suurust, siis on see veelgi suurem Portugalis ja Austrias.

Kõige mahukam on edaspidi kahtlemata telekommunikatsioonifirmade müük.

Teistest valdkondadest on väärtuslikumad nafta- ja gaasifirmad, energiafirmad, pangad ja lennujaamad.

Põhiküsimus on, kas Euroopa aktsiaturg suudab nii suurt erastamist ära seedida. Morgan Stanley analüütikud usuvad, et järjest suuremad pensionifondide säästusummad loovad aktsiate järele piisava nõudluse.

Seni pole aga erastamine olnud investeerijale sugugi tulus. Ehkki paljude firmade aktsiakurss on pärast erastamist edukalt tõusnud, on Morgan Stanley andmeil erastatud firmade aktsiatel läinud kehvemini kui ülejäänud firmade aktsiatel.

Valitsustele on erastamine olnud hea äri ja selle jätkumises pole kahtlust. DI