ELile ei meeldi Soome boonussüsteem

Soome liikluskindlustuse boonussüsteem premeerib seda juhti, kes ei tee avariisid.

Esimesel autojuhtimise aastal autojuht liikluskindlustuse maksmisel soodustust ei saa, kuid alates teisest aastast hakkab see kasvama ning 13. avariideta sõitmise aastal on see juba 70% liikluskindlustusmaksust. Loomulikult tähendab see aastas sadade ja isegi tuhandete markade säästmist kindlustuse põhimaksu tasumisel.

Seoses Soome astumisega Euroopa Liitu on riigi kindlustusturg muutunud tunduvalt liberaalsemaks ja järelevalve selle üle on muutunud eelkontrollist järelkontrolliks.

Varem kehtis Soomes süsteem, mille kohaselt pidid kindlustusfirmad kindlustusmaksu eelnevalt sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumiga kooskõlastama. Kõigil firmadel olid üldjoontes ühesugused maksud.

ELi kindlustusdirektiivi kohaselt on aga selline süsteem keelatud. Direktiivi kohaselt võib kindlustusfirma igal liikmesmaal kehtestada kindlustusmaksu iseseisvalt. Ja järelevalveamet kontrollib tagantjärele, et firmad oleksid piisavalt maksevõimelised.

Nüüd, kui Soome on liikluskindlustuses säilitanud kohustusliku boonussüsteemi, siis peab EL seda oma direktiivi rikkumiseks ja nõuab Soomelt selgitust. Sama saatus ootab ka Prantsusmaad ja Belgiat, kus kehtib analoogne boonussüsteem.

Soome põhjendab oma boonussüsteemi kliendi kasulikkuse seisukohalt.

Kui kõigil firmadel on ühesugune süsteem, siis on kindlustajal näiteks väga hõlpus vahetada firmat, sest sama suur boonus säilib ka uues firmas.

Teiseks muutuks liikluskindlustuse hindade võrdlus kliendi jaoks keeruliseks, kui eri firmades on erisugune boonussüsteem.

Soome kindlustusfirmade keskliidu juhataja Lea Mäntyniemi tõdes, et kui ELi komisjoni eitava seisukoha peaks ELi kohus kinnitama, siis peab Soome, aga ka Prantsusmaa ja Belgia oma senisest boonussüsteemist loobuma. AL