Linnahalli projekt seisab lauasahtlis

Esialgsete arvutuste kohaselt kulub 70 miljonit krooni selleks, et viia Tallinna linnahalli kompleksi kuuluva jäähalli pealne, 10 900 ruutmeetri suurune pind katuse alla ja rajada sinna 7500 ruutmeetrit müügi- ja äripinda. Projekti kohaselt jääks kaupluste vahele jalakäijate galerii, mille kaudu pääseb linnahalli suurde saali. Praeguse peatrepi asemele on kavandatud ehitada eskalaatorid.

Eskiisprojekti autori Raine Karbi hinnangul tuleks esialgsesse ehitushinda suhtuda ettevaatlikult. «Kõik oleneb sellest, kui kalleid materjale kasutada,» sõnab arhitekt, kes on olnud terve Tallinna linnahalli projekti taga.

Karbi väitel on teise hoone katusele ehitamine alati kulukam kui uue hoone ehitamine.

Karp sõnab, et ilmselt tuleks tõmbetrossidega tugevdada ka jäähalli täisseinalisi teraskandjaid, kuid see pole ületamatu probleem.

Konstruktsioonilistest muredest on arhitekti meelest märksa tõsisemad tehnoloogilised probleemid -- kuidas korraldada katusele kauba juurdevedu.

Investeerija leidmise suhtes on Karp aga pessimistlikult meelestatud. «Sakslastel kulus viis minutit, et öelda -- siia pole mõtet raha panna,» meenutab ta.

Linnahalli juhtkond ja Tallinna linnavalitsus, kes on võimalike investeerijatega otse läbirääkimisi pidanud, on märksa optimistlikumalt meelestatud. Lisaks sakslastele on peetud läbirääkimisi ka juutide ja inglastega.

Abilinnapea Jaak Saarniit ja linnaplaneerimise ameti juhataja Hain Karu on juurdeehituse kavandi põhimõtteliselt heaks kiitnud. Tänavu kevadel esitas linnavalitsus firmale E-Konsult tellimuse, et firma annaks hinnangu jäähalli konstruktsioonide tugevusele. Tellimus peaks valmima järgmisel kuul.

Mingeid konstruktsioonilisi probleeme ei näe arhitekt Raine Karp kerkivat lisakorruse pealeehitamisest linnahalli merepoolsele osale, kus paiknevad sadamaterminaal ja keeglisaal. Seal annaks ühe korruse pealeehitamine juurde kokku 2700 ruutmeetrit äripinda, lausub Karp.

Tallinna linnahalli direktor Ago Kalde kinnitab, et ei muinsuskaitseamet, arhitektuurimälestiste inspektsioon ega keegi kolmas pole ehituse vastu olnud.

Ainus ettekirjutus on, et jäähalli katusele kavandatav lisakorrus ei tohi olla üle 5,5 meetri kõrge, muidu hakkab see varjama vanalinna siluetti.

Kalde meelest on lisakorruse ehitamine vajalik juba seetõttu, et panna piir enam kui 15 aastat kestnud katuse läbijooksmisele.

«Katuse kapitaalremont, mis nõuab ligi 11 miljonit krooni, tuleb nagunii ära teha,» on direktor veendunud. Ta lisab, et vihmavee läbitulemine on hakanud kahjustama ka jäähalli metallkonstruktsioone.

Eelmise aasta novembris tegi Tallinna tuletõrje- ja päästeamet linnahallile põhjaliku ettekirjutuse tuleohutuseeskirjade järgimiseks. Vahepeal kõneldi ja kirjutati isegi linnahalli, sealhulgas Kuku raadio sulgemisest.

Ühe anonüümseks jääda soovinud kõrge linnaametniku sõnul olevat linnahalli sulgemisskandaal valla päästetud selleks, et päästeamet saaks täiendavalt raha vajalike seadmete muretsemiseks.

Mai lõpul esitas linnahalli rentnik, ASi Trio juhatuse esimees Rein Lang, keskkriminaalpolitseile avalduse kriminaalasja algatamiseks tuletõrje- ja päästeameti pressiesindaja Peeter Võsa suhtes, kes oli paar kuud tagasi süüdistanud Rein Langi, Tallinna aselinnapead Rein Loiki ja päästeameti direktorit Mati Riipulka korruptsioonis, kuna nad olevat takistanud linnahalli ja Kuku raadio sulgemist tuleohutuseeskirjade eiramise tõttu.

Linnahalli direktor Ago Kalde tõdeb, et tuleohutuse probleem hoonekompleksis oli ja on endiselt küllalt tõsine. Suur osa linna tuletõrje- ja päästeameti ettekirjutustest on tänaseks täidetud, ülejäänud vead vajavad kõrvaldamiseks kapitaalremonti, milleks aga napib raha. Läbijooksev katus on rikkunud pea kogu signalisatsioonisüsteemi.

Kontserdisaali katus on saadud tänaseks pidama, mujal pole aga suudetud vee läbitulekut peatada.

Linnahalli remondiks kulub praegu miljon krooni aastas, vaja oleks direktori sõnul kuus miljonit krooni.

Ehkki kontserdisaali helija valgussüsteemi on uuendatud, kasutavad tippartistid esinemiseks ikkagi oma tehnikat. Ago Kalde väitel on see loomulik.

Kalde leiab, et linnahallisuuruste objektide toetamine linna eelarvest on vajalik, muidu pole võimalik neid korras hoida. Eelmisel aastal sai linnahall kohalikust eelarvest 1,65 miljonit krooni. Tänavu lubati 1,8 miljonit.

Kalde sõnul ei vaja linnahall raha niivõrd oma ülalpidamiskuludeks, kuivõrd hoone kapitaalremondiks.

Viimati tegi linnahalli juhtkond pakkumuse kunstimuuseumile, et see võtaks kunstiväärtuste hoidlana kasutusele 1800 ruutmeetri suuruse keldribaari, mis asub kontserdisaali all. Muuseum ei ole veel vastust andnud, kuid spetsialistid on käinud juba asja uurimas.

Viimastel aastatel on linnahall läinud ka laatade korraldamise teed. 1995. aastal suutis linnahall ise teenida 15,7 miljonit krooni, ainuüksi laadad tõid sellest sisse 5,1 miljonit.

Kontserdipiletite müügist teenis linnahall 4,9 miljonit krooni ja ruumide väljarentimisest 3,6 miljonit krooni. Rohkem on hakanud sisse tooma ka jäähall, kus käib õhtuti uisutamas 300--400 huvilist. Üldse külastas eelmisel aastal linnahalli 556 000 piletiga inimest, erinevaid üritusi korraldati aasta jooksul 334.

Jäähalli kasutamist korvpallivõistluste korraldamiseks, mida külastaks kindlasti rohkem rahvast kui jäähokimänge, takistab asjaolu, et laudpõranda paigaldamisele ja lahtivõtmisele kulub kokku kuus päeva. USAs on võimalik universaalhallides sama ülesandega kergesti toime tulla 24 tunniga.

Lisaks jääb Tallinna jäähalli muutmisel korvpalliväljakuks rahvusvahelistele nõuetele vastavast saalikõrgusest puudu pool meetrit.