18. juuni 1996
Jaga lugu:

Mida kasulikku pakutakse Eesti Internetis

Eks see Internet üks poisikeste mängumaa ole, arvavad ilmselt tänaseni paljud tõsised ja tegusad inimesed, kes Äripäeva loevad. Seda Internet kindlasti ongi, aga mitte ainult. Küsimus on ju selles, mida keegi vajab.

Televisioonis on oma koht mootorratturhiirtele ja CNNi ülimalt professionaalsetele uudistele, sama kehtib ka Interneti puhul. Enamgi veel, julgen väita, et võrreldes teiste meediakanalitega leiab Internetist asjalikku, kasulikku ja professionaalset infot hoopis rohkem. Seda just tänu tema globaalsusele.

Ma tahaksin lugejatele anda mingisugustki ettekujutust sellest, mida kasulikku võiks Internet igapäevases töös anda. Teen seda mõne konkreetse näite varal.

Internetis peituva teabe maht on juba nii suureks läinud, et kõike haarata pole enam võimalik. Näiteks võite seal täna tasuta lugeda umbes 11 000 ajalehte/ajakirja. Homme on neid võib-olla juba 12 000.

Kõigepealt pakutakse Internetis uudised. Meie mõlemad uudisteagentuurid, BNS (www.bns.ee) ja ETA (www.ee/eta), on Interneti kaudu kättesaadavad. BNS alustas varem ja nende sise-, välis-, majandus-, rahan- dus-, politsei- ja teiste uudiste lugemiseks tuleb eraldi leping sõlmida. ETA uudised on võrgus saadaval alles lühikest aega ja on esialgu tasuta.

Sama taktikat kasutas alguses ka BNS. See on Internetis küllaltki levinud, et eriti kasulikud teenused on tehtud tasuliseks ja nende saamiseks tuleb lisaks tavalisele Interneti ühendusele ja sellest johtuvatele maksudele sõlmida otse konkreetse teenuse pakkujaga veel lisaleping.

Nii BNS kui ETA avaldavad võrgus oma uudiseid väga operatiivselt. Te saate uudise igatahes enne kätte, kui see jõuab eetrisse või trükki.

Eesti ajakirjandus on võrgus laialt esindatud. Võrguväljaannetena ilmuvad Eesti Päevaleht (www.zzz.ee/epl) ja Postimees (www.postimees.ee).

Mis mõte on ajalehte arvutiekraanilt lugeda? Kindlasti on palju mugavam seda teha, kui leht on paberkujul ja võrguväljaanded ei asenda kunagi «päris» ajalehte. Aga kui teil pole seda lehte tellitud ja seal ilmus just täna artikkel teie firma kohta?

Mida teha, kui on hädasti vaja üle vaadata olulist kohta üle-eelmise neljapäeva numbris? Teil on vaja koopiat mingist artiklist, et kirjutada kiri osundades mõnedele artikli lõikudele... Võrguväljaannete puhul on seda tüüpi mured kergesti lahendatavad. Terve ajaleht (koos arhiiviga) on ju sama hästi kui teie arvutisse sisse viidud.

Pankadest on Internetis esindatud Eesti Pank (www.ee/epbe), Forekspank (www.forex.ee), Põhja-Eesti Pank (www.pep.ee) ja Hoiupank (www.esb.ee). Väga huvitava teenuse juurutamisega tegeleb Hoiupank.

Nende PangaNet annab juba praegu Interneti ühendust omavale Hoiupanga kliendile võimaluse saada informatsiooni konto jäägi kohta ja kontol toimunud tehingute väljavõtet.

Mis aga peamine, Interneti kaudu on võimalik teha ka riigisiseseid maksekorraldusi! Omaette probleemiks Internetis rahaasjade ajamisel on muidugi turvalisus. Igatahes on selle koha pealt Hoiupanga inimesed palju vaeva näinud.

Nende kasutatav kontrollisüsteem on küll mõneti ebamugav, aga selle eest usaldusväärne. Samas suunas töötavad praegu mitmedki teised Eesti kommertspangad (näiteks Forekspank ja nende Forex Direct) ja lähitulevikus muutub online banking meil igapäevaseks teenuseks. Järjest uued Eesti valitsusasutused avavad oma kodulehekülgi Internetis.

Kui tunnete huvi aktsiate avaliku müügi vastu, siis Eesti erastamisagentuur (www.eea.ee) avaldab võrgus kogu info, mis on vajalik pakkumuste esitamiseks. Neidsamu väärtpaberite tehingute, noteeringute ja kursside tabeleid ja graafikuid, mida olete harjunud Äripäevast saama, võite leida Eesti väärtpaberite keskdepositooriumi (www.depo.ee) koduleheküljel kõrvuti palju muuga.

Kahjuks ei ole seni veel võrgus saadaval Eesti seaduste täielikku kogu. Ajavahemik 1988--1993 on küll juba kajastatud (www.ibs.ee/seadus/).

Üks paremaid Interneti majandus- ja rahandusalaseid teabeallikaid on Wall Street Journal Interactive Edition. Lisaks kuulsa Wall Street Journali materjalidele on teile kättesaadavad ka The Asian Wall Street Journal, The Wall Street Journal Europe ja Dow Jones newswire andmed.

Kogu selle teabeni jõudmiseks tuleb ennast lugejaks registreerida. See on tasuta ja kõigile enne 31. juulit ennast kirja panevatele lugejatele jääb Interactive Edition tasuta kasutamiseks kuni 31. augustini. Registreeruda saab aadressil www.wsj.com.

Ainuke mure, millega ma sealjuures kokku puutusin, oli see, et niisugust riiki nagu Estonia Wall Street veel ei tunnista. Kergeks lohutuseks puudusid nimekirjast ka Latvia ja Lithuania. Küll oli ette nähtud müütilise maa USSRi lugejate vastuvõtt.

Andsin seekord puuduvad punktid Soomele ja Wall Street võttis mu lugejaks. Sisenemine tasus ennast, kuna seal ootasid uudised, väärtpaberi- ja turuinfo USA, Euroopa ja Aasia börsidelt jne. Kui uudistes nimetatakse mingit firmat, siis on võimalik kohe saada lisainfot selle firma kohta (taust - juhtkond, tegevusala, tooted; finantsaruanne kvartalite kaupa, olukord aktsiaturul, uudised ja press release'd).

Teine allikas, millest ei saa mööda minna, on CNN Financial Network (www.cnnfn.com). Alates detsembrist 1995 ilmus Cable News Network'i ärikanal pea korraga nii teleekraanile kui Internetti. Nii see ärikanal kui ka CNN ise (www.cnn.com) on tasuta ja sisaldavad lisaks jooksvatele uudistele ka andmebaasi eelmiste kuude kohta.

Jaga lugu:
Hetkel kuum