25. juuni 1996
Jaga lugu:

Milleks sel aastal veel printida?

Tõesti -- miks osta uut printerit, kui elu läheb tasapisi digitaalseks, st kõik eksisteerib elektroonilisel kujul masinates, mis on rohkem või vähem arvutid? Kui ma ostan mõne programmi, tuleb märkimisväärne osa selle dokumentatsioonist CD-ROMil koos programmi endaga. Loomulikult võin ma juurde maksta ja saada ka paberversiooni ehk raamatu, aga arvatavasti peetakse seda piisavalt ebapraktiliseks, et igale ostjale kaela määrida.

Enamus sellest, mida keskmine kasutaja päeva jooksul arvutis teeb, võiks vabalt püsida arvutis ja levida vajadusele korral arvutist arvutisse . Kui me teeme midagi eesmärgiga see välja trükkida, siis on selle saatus arvatavasti peagi ühes kaustadest, milles orienteerumine ei pruugi sugugi kõige kiirem ja mõnusam tegevus olla.

Luues midagi paberi jaoks, loome rohkem või vähem arhiivi jaoks, samas kui me võiksime tekitada oma elutegevuse käigus infobaasi, mis meid iga päev toetaks ja võimaldaks ühel keskmisel kasutajal teist rahulikult asendada.

Mis aga maksab paberivaba töö? Kindlasti tähendab see seda, et kõik töökohad peavad olema varustatud arvutitega. Seejuures tuleb arvestada üsnagi kallist sorti monitoridega, sest selleks, et kasutaja suudaks luua endale meeldivalt segamini töölaua ekraanil, peab ekraan olema piisavalt suur, et mahutada korraga mitut dokumenti.

Korralik dokumendihaldus ja e-mail, võrgufaks ja kindlasti ka skannerid ja vajalik tarkvara, et viia välisilmast tulev paber digitaalsele kujule ja sobitada meie infobaasi osaks.

Arvatavasti eeldab sellise keeruka süsteemi ülesseadmine ka tema hinnaga samas suurusjärgus väljaminekuid konsultatsioonile -- nii et, kuidas saame kätte oodatud tulu?

Me saame muuta oma töö operatiivsemaks, reageerida kiiremini klientide soovidele, pakkuda komplekssemaid lahendusi, ja seda kõike väiksema tööjõukuluga, kui meil eile vaja oli.

Paberivaba elu seab teised nõudmised ka töötegijale. Ülalpool mainisin, et hea infobaas muudab töötaja asendatavaks, kuid ma ei mõtle sellega tema lahtilaskmist.

Kui info on kõigile kättesaadav, pole oluline, et nimelt see inimene päev läbi kukupailt telefoni juures istuks. Ta võib olla parajasti mobiilne, puhata või tegeleda lihtsalt mõtlemisega, mille käigus on äärmiselt mõnus, kui sind ei segata.

Oluline on, et töötaja suudaks tekitada meie infobaasile sisu -- kui veel täna kipub oluline olema price, power, ja performance, siis homme hakkab maksma content -- oluline pole see, mis masin teeb, vaid see, mis ta teab või millistele teadmistele ligipääsu võimaldab.

Tindiprinterite üheks heaks sihtturuks peetakse SOHO't -- small-office-home-office -- ehk väike- ja kodukontoreid. Samas on just nende puhul kõige lihtsam muuta elu paberivabaks, sest töökohti on vähe, arvatavasti puudub ka paberi-bürokraatlik taust ja mis peamine -- selline ettevõtmine on juba algusest peale orienteeritud võimalikult vähese tööjõukuluga võimalikult operatiivseks ja efektiivseks tegutsemiseks. Lisaks sellele tekib juhul, kui kodukontor peaks olema suurema kontori osa, vajadus kasutada dokumente, mis paberil olles on arvatavasti olemas vaid ühes kohas.

Kokkuvõttes -- elada paberivabalt on kindlasti põnev ja õige korralduse juures kindlasti ka tulus, aga vahest prooviks veel sel aastal ilma hakkama saada? Ja ongi hea põhjus osta tindipritsi.

Kui jätta kõrvale, et see on reeglina üsna pisike (aga on ka olemas väga väikeseid LED-printereid), vaikne ja vähese voolutarbega, jääb järgi omadus, mida kindlasti veel üsna mitme aasta jooksul ühegi teise tehnoloogia abil sama hea hinna/kvaliteedi suhtega ei maksa otsida -- värvilisus.

Elu on läinud meeletult kirjuks ja ainus võimalus teiste hulgas vähemalt võrdselt silma paista on ka endale värvilised suled hankida -- vähemalt niikauaks, kuni tõesti kõigil on värviprinter ja must-valge õnnestub uuesti au sisse tõsta.

Nagu ka juuresolevast tabelist näha, pole värvitrükk sugugi elitaarse hinnaga. Kõik värvi-tindipritsid ei paku küll võrdset kvaliteeti trükitiheduse ja värvide puhtuse osas, kuid oma firma värvilisemaks muutmiseks sobivad nad vahest ikka.

On vaid üks asi, kus värviline tindiprits jänni võib jääda -- see on kiirus. Kui vahest välja arvata võrguliidesega tippklassi-printerid, mille hind on ka vastavas klassis, siis ei arvestata trükikiirust mitte ühikutes lehekülgi minutis, vaid minuteid lehekülje kohta.

Järgmisel leheküljel olevas tabelis toodud numbrid käivad ka värviprinterite puhul arvatavasti must-valge teksti, mitte värvigraafika kohta.

Jaga lugu:
Hetkel kuum