• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Milleks sel aastal veel printida?

    Tõesti -- miks osta uut printerit, kui elu läheb tasapisi digitaalseks, st kõik eksisteerib elektroonilisel kujul masinates, mis on rohkem või vähem arvutid? Kui ma ostan mõne programmi, tuleb märkimisväärne osa selle dokumentatsioonist CD-ROMil koos programmi endaga. Loomulikult võin ma juurde maksta ja saada ka paberversiooni ehk raamatu, aga arvatavasti peetakse seda piisavalt ebapraktiliseks, et igale ostjale kaela määrida.
    Enamus sellest, mida keskmine kasutaja päeva jooksul arvutis teeb, võiks vabalt püsida arvutis ja levida vajadusele korral arvutist arvutisse . Kui me teeme midagi eesmärgiga see välja trükkida, siis on selle saatus arvatavasti peagi ühes kaustadest, milles orienteerumine ei pruugi sugugi kõige kiirem ja mõnusam tegevus olla.
    Luues midagi paberi jaoks, loome rohkem või vähem arhiivi jaoks, samas kui me võiksime tekitada oma elutegevuse käigus infobaasi, mis meid iga päev toetaks ja võimaldaks ühel keskmisel kasutajal teist rahulikult asendada.
    Mis aga maksab paberivaba töö? Kindlasti tähendab see seda, et kõik töökohad peavad olema varustatud arvutitega. Seejuures tuleb arvestada üsnagi kallist sorti monitoridega, sest selleks, et kasutaja suudaks luua endale meeldivalt segamini töölaua ekraanil, peab ekraan olema piisavalt suur, et mahutada korraga mitut dokumenti.
    Korralik dokumendihaldus ja e-mail, võrgufaks ja kindlasti ka skannerid ja vajalik tarkvara, et viia välisilmast tulev paber digitaalsele kujule ja sobitada meie infobaasi osaks.
    Arvatavasti eeldab sellise keeruka süsteemi ülesseadmine ka tema hinnaga samas suurusjärgus väljaminekuid konsultatsioonile -- nii et, kuidas saame kätte oodatud tulu?
    Me saame muuta oma töö operatiivsemaks, reageerida kiiremini klientide soovidele, pakkuda komplekssemaid lahendusi, ja seda kõike väiksema tööjõukuluga, kui meil eile vaja oli.
    Paberivaba elu seab teised nõudmised ka töötegijale. Ülalpool mainisin, et hea infobaas muudab töötaja asendatavaks, kuid ma ei mõtle sellega tema lahtilaskmist.
    Kui info on kõigile kättesaadav, pole oluline, et nimelt see inimene päev läbi kukupailt telefoni juures istuks. Ta võib olla parajasti mobiilne, puhata või tegeleda lihtsalt mõtlemisega, mille käigus on äärmiselt mõnus, kui sind ei segata.
    Oluline on, et töötaja suudaks tekitada meie infobaasile sisu -- kui veel täna kipub oluline olema price, power, ja performance, siis homme hakkab maksma content -- oluline pole see, mis masin teeb, vaid see, mis ta teab või millistele teadmistele ligipääsu võimaldab.
    Tindiprinterite üheks heaks sihtturuks peetakse SOHO't -- small-office-home-office -- ehk väike- ja kodukontoreid. Samas on just nende puhul kõige lihtsam muuta elu paberivabaks, sest töökohti on vähe, arvatavasti puudub ka paberi-bürokraatlik taust ja mis peamine -- selline ettevõtmine on juba algusest peale orienteeritud võimalikult vähese tööjõukuluga võimalikult operatiivseks ja efektiivseks tegutsemiseks. Lisaks sellele tekib juhul, kui kodukontor peaks olema suurema kontori osa, vajadus kasutada dokumente, mis paberil olles on arvatavasti olemas vaid ühes kohas.
    Kokkuvõttes -- elada paberivabalt on kindlasti põnev ja õige korralduse juures kindlasti ka tulus, aga vahest prooviks veel sel aastal ilma hakkama saada? Ja ongi hea põhjus osta tindipritsi.
    Kui jätta kõrvale, et see on reeglina üsna pisike (aga on ka olemas väga väikeseid LED-printereid), vaikne ja vähese voolutarbega, jääb järgi omadus, mida kindlasti veel üsna mitme aasta jooksul ühegi teise tehnoloogia abil sama hea hinna/kvaliteedi suhtega ei maksa otsida -- värvilisus.
    Elu on läinud meeletult kirjuks ja ainus võimalus teiste hulgas vähemalt võrdselt silma paista on ka endale värvilised suled hankida -- vähemalt niikauaks, kuni tõesti kõigil on värviprinter ja must-valge õnnestub uuesti au sisse tõsta.
    Nagu ka juuresolevast tabelist näha, pole värvitrükk sugugi elitaarse hinnaga. Kõik värvi-tindipritsid ei paku küll võrdset kvaliteeti trükitiheduse ja värvide puhtuse osas, kuid oma firma värvilisemaks muutmiseks sobivad nad vahest ikka.
    On vaid üks asi, kus värviline tindiprits jänni võib jääda -- see on kiirus. Kui vahest välja arvata võrguliidesega tippklassi-printerid, mille hind on ka vastavas klassis, siis ei arvestata trükikiirust mitte ühikutes lehekülgi minutis, vaid minuteid lehekülje kohta.
    Järgmisel leheküljel olevas tabelis toodud numbrid käivad ka värviprinterite puhul arvatavasti must-valge teksti, mitte värvigraafika kohta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euroopa suurim pank soovitab investoritel Euroopa aktsiaid vältida Blackrock näeb pikaajalisi võimalusi energiakriisis
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Kinnisvaraekspert: on neid, kes varem oleks kodulaenu saanud, aga nüüd enam mitte
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Swedbank: pool Eesti tööstusest sõltub maagaasist Toidu- ja rasketööstused suurima löögi all
Maagaasi olemasolust sõltuvad veidi enam kui pooled kohalikud tööstusettevõtted, kõige haavatavamad on toidu- ja rasketööstus, paremas seisus on puidutööstus, selgub Swedbaki uuringust.
Maagaasi olemasolust sõltuvad veidi enam kui pooled kohalikud tööstusettevõtted, kõige haavatavamad on toidu- ja rasketööstus, paremas seisus on puidutööstus, selgub Swedbaki uuringust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.