• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Börs mõjutab fondi tulusust

    Fondide investeeringud on suunatud aktsiatesse

    Hoolimata Eesti fondide tootluse hiljutisest langusest jäävad need endiselt välismaailmaga võrreldes kõrgeks, väidavad fondihaldurid. Loomulikult kaasneb kõrgema tootlusega ka kõrgem risk.
    «Selliste fondide teke, kes hakkaksid väärtpaberituru asemel suunama oma investeeringuid näiteks kinnisvarasse, ei ole küll välistatud, kuid nad ei saa olema elujõulised,» iseloomustab praegust fondide tegevuse efeketiivsust aktsiaturul Hansa Asset Managemendi tegevdirektor Raul Malmstein.
    «Fondid, kes hakkavad investeerima kinnisvarasse, nõuavad investorilt väga pikka ooetaega, mis eeldab Eesti elanikkonna jõukuse taseme kasvamist,» lisab Malmstein.
    Ta prognoosib, et mujale hakkavad fondid investeerima vaid juhul, kui olemasolevate fondide tootlus langeb alla 20%. Täna on keskmine tootlikkus 40--50% ringis aastas.
    Investoreid on praegu ärevusse ajanud fondide tulususe langus. Kuid see on põhjustatud vaid aktsiaturu käitumisest, mitte halbadest laenudest, nagu see oli näiteks Jevgeni Klimovi juhitud fondide puhul, räägib Hansa Investeeringute AS-i vanemanalüütik Viktor Mahhov.
    Fondi tootluse langus võib avatud investeerimisfondi puhul põhjustada mõningast raha väljavoolu, kuid see ei saa muutuda kriitiliseks, räägib Mahhov. Avatud fondi haldaval ettevõttel on kohustus igal hetkel fondi osakud tagasi osta, kinnise fondi puhul aga sellist kohustust ei kaasne -- see on ka kahe fondi(avatud ja kinnise) tüübi üks põhilistest erinevustest.
    Fondide investeerimispoliitika mõjutab otseselt fondi tootlust. Näiteks Talinvesti Asset Managemendi hallatav rahaturu investeerimisfondi aastane tootlus on 8%, kuid sama firma aktsiafondi aastane tootlus ulatub üle 200%.
    Talinvesti Varahalduse ASi tegevdirektor Sten Soosaare sõnul oleneb investeerimistaktika sellest, kas fondi eesmärk on saavutada tippe või soovitakse keskmist ja tasast tulusust.
    Eesti investeerimisfondid on seni peamiselt oma investeeringud suunanud Eestisse, mõned fondidest on investeerinud ka Läti, Leedu ja Venemaa valitsuse võlakirjadesse. Näiteks võib tuua Balti Kasvufondi ja EE Investeerimisfondi.
    Fondi loomise üks peamisi eesmärke on kaitsta väikeinvestorit liigse riski eest.
    Riski hajutamist tõendab ka näiteks fakt, et börsiindeksid läksid kiiremini alla kui fondide tulusus -- seega investeerimisfondides on riskid aktsiate seas hajutatud.
    «Paanikasse sattunud väikeinvestorid, kes olid ostnud aktsiaid suhteliselt kalli hinna eest, tormasid nüüd neid esimese tõsisema languse peale müüma ja kaotasid väga hävitavalt,» räägib Malmstein. «Investeerides fondi poleks nad nii suure kaotuse osaliseks saanud.»
    Fondide ühe eelisena otseinvesteeringu ees toob Pindi Väärtpaberite ASi finantsist Johannes Oja välja ka parema juurdepääsu majandusinfole, mille tulemusena saab investeeringuportfellis kiiremaid muudatusi ette võtta. Kui aga kellegil on soovi rohkem tulu saada ja selle nimel ollakse valmis ka suuremaks riskiks, siis soovitab Oja investeerida otse aktsiatesse.
    «Praegu on Eestis välja kujunenud tendents, kus arvuliselt domineerivad rohkem kinnised kui avatud fondid. Mahud on aga suuremad avatud fondidel,» selgitab turusi- tuatsiooni EE Investeeringute juhatuse esimees Margus Järv. Järve sõnul on selle põhjuseks asjaolu, et kinnised fondid ei pea hoidma nii suurt likviidsust kui avatud fondid.
    Avatud fondi kohustus hoida kõrgemat likviidsust tähendab ka fondi tulususe langust, sest lühiajaliselt paigutatud vahendite pealt saadavad intressid on üldjuhul väiksemad kui pikaajaliste paigutuste pealt.
    Turul olevate fondide vahel on tekkinud piisavalt suur konkurents, kuid see ei välista uute fondide teket. Viktor Mahhovi sõnul sõltub uute fondide elujõulisus suunitlusest ja halduritest. «Kui tugevad tegijad loovad fondi ning leiavad turuni?i või kliendid, kes neid usaldavad, siis see on võimalik, « ütleb Mahhov.
    Malmstein lisab, et kui väärtpaberiturg Eestis areneb, siis kindlasti avarduvad võimalused teha erineva strateegiaga investeerimisportfelle, mille tõttu võib juurde tekkida ka uusi fonde.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Endine minister: kui me toidutootjaid ja põllumehi ei aita, tulevad pankrotid
Käimasolev energiahindade kasv paneb kodumaised põllumehed ja toidutootjad väga suure surve alla. Kui valitsus neile konkreetsete abimeetmetega võimalikult kiiresti appi ei tule, siis ähvardab nimetatud sektori ettevõtteid pankrotilaine, kirjutab endine maaeluminister, riigikogu maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm (Keskerakond).
Käimasolev energiahindade kasv paneb kodumaised põllumehed ja toidutootjad väga suure surve alla. Kui valitsus neile konkreetsete abimeetmetega võimalikult kiiresti appi ei tule, siis ähvardab nimetatud sektori ettevõtteid pankrotilaine, kirjutab endine maaeluminister, riigikogu maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm (Keskerakond).
Helsingi börsil käib valus langus
Helsingi börsi indeks on täna teinud suurima languse pärast eelmise aasta aprilli, hommikul alanud valus langus on päeva peale ainult süvenenud, vahendab Kauppalehti.
Helsingi börsi indeks on täna teinud suurima languse pärast eelmise aasta aprilli, hommikul alanud valus langus on päeva peale ainult süvenenud, vahendab Kauppalehti.
Päikeseenergia tootjate arv kolmekordistus ja kasvab veelgi
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Selgusid Eesti edukaimad iduettevõtted
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.