Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Börs mõjutab fondi tulusust

    Fondide investeeringud on suunatud aktsiatesse

    Hoolimata Eesti fondide tootluse hiljutisest langusest jäävad need endiselt välismaailmaga võrreldes kõrgeks, väidavad fondihaldurid. Loomulikult kaasneb kõrgema tootlusega ka kõrgem risk.
    «Selliste fondide teke, kes hakkaksid väärtpaberituru asemel suunama oma investeeringuid näiteks kinnisvarasse, ei ole küll välistatud, kuid nad ei saa olema elujõulised,» iseloomustab praegust fondide tegevuse efeketiivsust aktsiaturul Hansa Asset Managemendi tegevdirektor Raul Malmstein.
    «Fondid, kes hakkavad investeerima kinnisvarasse, nõuavad investorilt väga pikka ooetaega, mis eeldab Eesti elanikkonna jõukuse taseme kasvamist,» lisab Malmstein.
    Ta prognoosib, et mujale hakkavad fondid investeerima vaid juhul, kui olemasolevate fondide tootlus langeb alla 20%. Täna on keskmine tootlikkus 40--50% ringis aastas.
    Investoreid on praegu ärevusse ajanud fondide tulususe langus. Kuid see on põhjustatud vaid aktsiaturu käitumisest, mitte halbadest laenudest, nagu see oli näiteks Jevgeni Klimovi juhitud fondide puhul, räägib Hansa Investeeringute AS-i vanemanalüütik Viktor Mahhov.
    Fondi tootluse langus võib avatud investeerimisfondi puhul põhjustada mõningast raha väljavoolu, kuid see ei saa muutuda kriitiliseks, räägib Mahhov. Avatud fondi haldaval ettevõttel on kohustus igal hetkel fondi osakud tagasi osta, kinnise fondi puhul aga sellist kohustust ei kaasne -- see on ka kahe fondi(avatud ja kinnise) tüübi üks põhilistest erinevustest.
    Fondide investeerimispoliitika mõjutab otseselt fondi tootlust. Näiteks Talinvesti Asset Managemendi hallatav rahaturu investeerimisfondi aastane tootlus on 8%, kuid sama firma aktsiafondi aastane tootlus ulatub üle 200%.
    Talinvesti Varahalduse ASi tegevdirektor Sten Soosaare sõnul oleneb investeerimistaktika sellest, kas fondi eesmärk on saavutada tippe või soovitakse keskmist ja tasast tulusust.
    Eesti investeerimisfondid on seni peamiselt oma investeeringud suunanud Eestisse, mõned fondidest on investeerinud ka Läti, Leedu ja Venemaa valitsuse võlakirjadesse. Näiteks võib tuua Balti Kasvufondi ja EE Investeerimisfondi.
    Fondi loomise üks peamisi eesmärke on kaitsta väikeinvestorit liigse riski eest.
    Riski hajutamist tõendab ka näiteks fakt, et börsiindeksid läksid kiiremini alla kui fondide tulusus -- seega investeerimisfondides on riskid aktsiate seas hajutatud.
    «Paanikasse sattunud väikeinvestorid, kes olid ostnud aktsiaid suhteliselt kalli hinna eest, tormasid nüüd neid esimese tõsisema languse peale müüma ja kaotasid väga hävitavalt,» räägib Malmstein. «Investeerides fondi poleks nad nii suure kaotuse osaliseks saanud.»
    Fondide ühe eelisena otseinvesteeringu ees toob Pindi Väärtpaberite ASi finantsist Johannes Oja välja ka parema juurdepääsu majandusinfole, mille tulemusena saab investeeringuportfellis kiiremaid muudatusi ette võtta. Kui aga kellegil on soovi rohkem tulu saada ja selle nimel ollakse valmis ka suuremaks riskiks, siis soovitab Oja investeerida otse aktsiatesse.
    «Praegu on Eestis välja kujunenud tendents, kus arvuliselt domineerivad rohkem kinnised kui avatud fondid. Mahud on aga suuremad avatud fondidel,» selgitab turusi- tuatsiooni EE Investeeringute juhatuse esimees Margus Järv. Järve sõnul on selle põhjuseks asjaolu, et kinnised fondid ei pea hoidma nii suurt likviidsust kui avatud fondid.
    Avatud fondi kohustus hoida kõrgemat likviidsust tähendab ka fondi tulususe langust, sest lühiajaliselt paigutatud vahendite pealt saadavad intressid on üldjuhul väiksemad kui pikaajaliste paigutuste pealt.
    Turul olevate fondide vahel on tekkinud piisavalt suur konkurents, kuid see ei välista uute fondide teket. Viktor Mahhovi sõnul sõltub uute fondide elujõulisus suunitlusest ja halduritest. «Kui tugevad tegijad loovad fondi ning leiavad turuni?i või kliendid, kes neid usaldavad, siis see on võimalik, « ütleb Mahhov.
    Malmstein lisab, et kui väärtpaberiturg Eestis areneb, siis kindlasti avarduvad võimalused teha erineva strateegiaga investeerimisportfelle, mille tõttu võib juurde tekkida ka uusi fonde.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.