Börs mõjutab fondi tulusust

Ta prognoosib, et mujale hakkavad fondid investeerima vaid juhul, kui olemasolevate fondide tootlus langeb alla 20%. Täna on keskmine tootlikkus 40--50% ringis aastas.

Investoreid on praegu ärevusse ajanud fondide tulususe langus. Kuid see on põhjustatud vaid aktsiaturu käitumisest, mitte halbadest laenudest, nagu see oli näiteks Jevgeni Klimovi juhitud fondide puhul, räägib Hansa Investeeringute AS-i vanemanalüütik Viktor Mahhov.

Fondi tootluse langus võib avatud investeerimisfondi puhul põhjustada mõningast raha väljavoolu, kuid see ei saa muutuda kriitiliseks, räägib Mahhov. Avatud fondi haldaval ettevõttel on kohustus igal hetkel fondi osakud tagasi osta, kinnise fondi puhul aga sellist kohustust ei kaasne -- see on ka kahe fondi(avatud ja kinnise) tüübi üks põhilistest erinevustest.

Fondide investeerimispoliitika mõjutab otseselt fondi tootlust. Näiteks Talinvesti Asset Managemendi hallatav rahaturu investeerimisfondi aastane tootlus on 8%, kuid sama firma aktsiafondi aastane tootlus ulatub üle 200%.

Talinvesti Varahalduse ASi tegevdirektor Sten Soosaare sõnul oleneb investeerimistaktika sellest, kas fondi eesmärk on saavutada tippe või soovitakse keskmist ja tasast tulusust.

Eesti investeerimisfondid on seni peamiselt oma investeeringud suunanud Eestisse, mõned fondidest on investeerinud ka Läti, Leedu ja Venemaa valitsuse võlakirjadesse. Näiteks võib tuua Balti Kasvufondi ja EE Investeerimisfondi.

Fondi loomise üks peamisi eesmärke on kaitsta väikeinvestorit liigse riski eest.

Riski hajutamist tõendab ka näiteks fakt, et börsiindeksid läksid kiiremini alla kui fondide tulusus -- seega investeerimisfondides on riskid aktsiate seas hajutatud.